Kuidas minust sai strippar!

33 kommentaari
Kuidas minust sai strippar!

Meelelahutusportaalis Blablabla.ee imevad tavakodanikud pliiatsist välja lugusid, mis on huvitavad ja mõnusad lugeda. Mis kõige positiivsem, selle eest saab ka raha teenida. Kolasime portaalis veidi ringi ja leidsime kasutaja Lady kirjutatud toreda jutukese.

Meelelahutusportaalis Blablabla.ee imevad tavakodanikud pliiatsist välja lugusid, mis on huvitavad ja mõnusad lugeda. Mis kõige positiivsem, selle eest saab ka raha teenida. Kolasime portaalis veidi ringi ja leidsime kasutaja Lady kirjutatud toreda jutukese.

Otsustasin Teiega jagada oma lugu – lugu sellest, kuidas täiesti korralikust tüdrukust sai tüdruk, kes öösel paneb selga napid rõivad ja tantsib poolalasti võõraste meeste ees. Miks ma sellise otsuse tegin, millised on selle töö telgitagused ja kui palju selle tööga tegelikult teenib?

Olles pea pool aastat tööta olnud ja elanud vanemate seljas, kel endalgi on raske ning taibates ühel hetkel, et Eestis tööd leida on sama hea, kui võimatu, otsustasin vaadata piiri taha. Ja leidsingi väljapääsu oma senisele olukorrale.

Nimelt otsiti tüdrukuid, kes oleksid nõus töötama stripparina. Muidugi see variant mulle esialgu ei meeldinud, kuna kahtlesin, kas seal tantsimisega ka midagi muud ei või kaasneda, aga otsustasin siiski intervjuule minna – olin tol hetkel väga meeleheitel ja tahtsin väga tööd.

Intervjueerija oli väga sümpaatne ning paistis, et minu kahtlused prostitutsiooni suhtes on asjatud ning töö kui selline on väga tasuv. Olin nõus minema, mis tähendas, et juba paari nädala pärast pidin minema kolmeks kuuks Ateenasse.

 Selle töö üks miinus ongi see, et peab ära käima kolme kuu kaupa, aga samas kolm kuud Kreeka päikese käes olla ei olegi nii paha mõte.

Nüüdseks olen siin olnud natukene üle kahe kuu ja võin öelda, et see, mida eesti inimesed stripparitöö kohta räägivad, on lihtsalt eestlaste väiklasliku mõttemaailma tulemus. Strippar ei võrdu hooraga, vaid pigem on strippar nagu püha lehm, keda klient võib ainult vaadata, aga katsuda mitte – seda reeglit jälgitakse klubis väga rangelt. Isegi kui stripparile mõni klient väga meeldib, ei tohi klient meid puudutada ega ka meiega klubiväliselt väljas käia. Kui klient tabatakse klubis stripparit puudutamast, siis visatakse ta enamasti ette hoiatamata välja. Samuti kaotab strippar oma töö, kui teda nähakse peale tööd mõne meesterahvaga kasvõi kohvi joomas. Seda viimast fakti võib lugeda töö teiseks miinuseks, kuna tihtipeale on välismaa mehed nii kuradima kompud, et läheks nendega hängima küll, aga teisest küljest võetuna on hea see, et igasugused pässid meid katsuda ei tohi.

Töö kolmas miinus on kindlasti neidudevaheline konkurents, kuna selles äris on naised enamasti palju õelamad, kui tavaliselt ja valmis sul silmad peast kraapima, et saada endale mõnd head klienti. Meie klubis töötab koos a’la 25 neidu vanuses 18-25  (üks erand on isegi 39, aga väga hästi säilinud) ning kuigi kliente käib väga palju, käib siiski väga kõva rebimine, kuna kõik on tulnud siia raha teenima, mitte sõpru koguma. Igal ööl nutab keegi garderoobis, sest keegi on liiga teinud ning garderoobi seinas on augud, mille on sinna tekitanud kellegi rusikahoobid.

Kuna selle kirjatüki kirjutamise hetkel olen just töölt saabunud, kirjutan töösüsteemist järgmine kord. Üks on kindel – kerge raha teenimise viis see kindlasti ei ole…

Teie Lady

 Loo järge saad lugeda SIIT.

Buduaar.ee