Reklaam sulgub sekundi pärast

Lisa lugu: minu viimane öö oma mehe “vangina”

Panin tooli ukse ette ja radika tooli peale ukselingi alla, et ta ust lahti ei saaks, sest võtme oli ta kaasa võtnud. Panin telefoni hääletuks ja läksin magama. Kell oli kolm öösel, kui kuulsin ukse taga lõhkumist. Järsku kuulsin raginat - ta pääses sisse…

Panin tooli ukse ette ja radika tooli peale ukselingi alla, et ta ust lahti ei saaks, sest võtme oli ta kaasa võtnud. Panin telefoni hääletuks ja läksin magama. Kell oli kolm öösel, kui kuulsin ukse taga lõhkumist. Järsku kuulsin raginat - ta pääses sisse…

Ta tuli otse magamistuppa ja küsis karjudes: "Miks uks kinni oli? Miks sa telefonile ei vastanud?" Ütlesin, et mul telefon hääletu peal, ta võttis selle kätte ja lihtsalt murdis oma käte vahel pooleks. Seejärel tõmbas mul teki pealt ja lõi mind labakäega näkku. Ma palusin, et ta mind ei lööks. Ta tiris mind juustest ja väänas mu kätt. Karjusin nuuksudes vastu, et ta lõpetaks, kuid ta lõi mind uuesti ning mul jäi hing kinni ja tekkis paanikahoog. Üritasin rahulikult hingata, aga ei suutnud. Ta karjust: "Hinga, hinga!"

Lõpuks suutsin kuidagi rahuneda, ta läks kööki vett tooma, ma kargasin püsti ja võtsin oma pisikese magava kolmekuuse inglikese sülle, kes ei saanud arugi, mida ta isa emale teeb. Ta tuli köögist tagasi, käskis lapse voodisse panna, aga ma ei pannud, kuna lootsin, et ta ei tee mulle midagi, kui mul laps süles on, kuid ma eksisin.

Ta lõi mind jälle ja minu nutt ajas süles magava lapse üles. Ma nutsin meeletult... Terve elu käis silme eest läbi. Ma tahtsin sel hetkel surra. Ta vaatas mulle otsa ja ta suu liikus, aga ma ei kuulnud midagi. Vaatasin oma last ja tundsin, et tema pärast pean tõusma ja edasi elama. Võtsin oma lapse ning läksin asju pakkima.

Umbes  kümne minuti pärast järgnes ta meile ning ütles, et läheb ise minema ja ei tule enam kunagi tagasi. Pakkisin ta asjad ja ta lahkus. Vajusin nuuksudes voodisse - see oli meie kolmeaastase suhte lõpp.

Ma oli kogu meie suhte aja talle truu, ma ei käinud kunagi väljas, täitsin ta käske - elasin nagu vang. Ta keelas mu täielikult teistega suhtlemise, olin nagu tema eraomand. Ma võin öelda, et oli supernaine: tegin iga päev süüa, tõusin hommikuti enne teda ja tegin talle kohvi ja katsin laua, koristasin, pesin, küpsetasin, olin armastav ja hooliv. Tema aga jättis mind tihti üksi, käis pidudel, jõi ja pettis mind.

Aga ükskõik, kui palju kordi ma ei üritanud ära minna, olin ma ikka tagasi. Ta ütles mulle, et ma ei saa temast kunagi lahti. Ma sõltusin temast, kuna ma ei käinud tööl ja tema oli see, kes maksud maksis ja süüa ostis. Nüüd ei taha ma teda enam mitte kunagi siia korterisse ega meie ellu.

Mul ei ole vanemaid ega sugulasi ning kuna ta ei lubanud mul kellegagi suhelda, ei ole mul ka ühtegi sõbrannat. Kuid ühte asja ma tean - mitte kunagi enam ei taha ma olla ühestki mehest sõltuv. 

 

Buduaarile Lisalt

 

 

PS! Kui sul on rääkida oma põnev või õpetlik lugu, siis saada see aadressile [email protected]. Iga avaldatud loo eest honorar.