Mariti lugu: elu kasiinosõltlasega

Sain oma (nüüdseks endise) mehega ja laste isaga kokku seitse aastat tagasi. Tookord tundus, et see ongi see mees, kellega tahan veeta kogu oma ülejäänud elu. Meie suhte hävitas aga elukaaslase kasiinosõltuvus.

Esimese lapse sünni üle oli mees varjamatult õnnelik. Mul oli hea mees, veelgi parem ämm ja tulevik paistis roosiline. Ainuke viga, mille üle oleks saanud nuriseda, oli alkohol. Aastat kaks-kolm elasime nagu iga teinegi õnnelik perekond. Perre sündis veel üks tütar, kuid vaatamata minu ootustele ei rõõmustanud mees uue lapse üle. Mina olin lastega kodus, mees käis tööl ja äkki tabas meid raske hoop – mees kaotas alkoholi tõttu töö.

Aastakese elasime raskustes ning kui ei oleks olnud mehe suurepärast ema, ei oleks me üldse hakkama saanud. Siis läks Toivo (nimi muutmata), uuesti tööle. Kuu lõpus oli Toivol kombeks palk koju tuua, millest maksime üüri ja arved. Mäletan seda selgelt, oli kuu lõpp ja oodatud ajal ma meest kodust ei leidnud. Ta tuli alles päev või kaks hiljem, oli ilmselgelt joonud ja kuulutas, et tuli kasiinost. Ma muutusin murelikuks, küsisin, kas jäi midagigi alles, et arveid maksta. Mees ärritus ja tuli mulle lihtsalt kallale. Kandsin sel ajal meie kolmandat ühist last ja vanim meie lastest oli siis viiene. Mees peksis mind ilma häbi tundmata laste ees, lapsed nutsid ja on siiamaani traumatiseeritud.

See muutus järjest sagedamaks. Tuli kuu lõpp, Toivo ainus kommentaar oli see, et teenigu ma ise raha, et selle kallal viriseda. Tema teenis, tema ka kulutab ja mul pole mingit sõnaõigust. Minu õetütre mees sattus kord peale, kui ta minu kallal vägivallatses. Toivo peksis oma rasedat naist naise sugulaste juuresolekul. Noormees lõi sel korral Toivo majast välja. Ainus laps, kellest ta natukenegi huvitus, oli esimene. Ta oli tema jaoks nagu A ja O. Teisi ta ei tunnistanud ja ühel korral ka süüdistas mind, et lapsed polevatki tema omad, kuigi selleks ei ole DNA-analüüsigi vaja, et näha, kelle lastega tegu. Toivo hakkas lastele kingitusi lubama, laenas vanavanemate poolt lastele kingitud raha ja lubas tagasi maksta. Vanim tütar läks esimesse klassi. Mees oli oma raha ammu laiaks löönud, seega andis ämm talle raha, et lapsele tort ja lilled osta, mille ta kasiinos maha parseldas.

Ma ei teagi, kui mitu korda ma pidin talle öösiti kasiino ukse taha järgi minema, et ta üldse koju saada, kõik kolm last näpu otsas. Lõpuks, kui ma mõistsin, et selline suhe ei saa isegi laste nimel kesta, rääkisin talle, et kuu lõpuks pakkigu oma asjad ja mingu oma ema juurde tagasi. Siis tulid lausa mesimagusad lubadused, laste suhtes muutus ülihoolitsevaks. Esialgu ma isegi uskusin, kuid ühel õhtul tuli ta joobes olekus jälle tüli norima ja lõin teda esimese ettejuhtuva asjaga vastu pead. Selleks juhtus olema pann. Toivost mul hale ei hakanud, aga pannist on kahju; lüües tuli pann sanga küljest lahti ja oli täiesti mõlkis. Nüüd elab Toivo ema juures ja toetab palgapäeval isegi rahadega. Aga mis meestesse puutub, siis rohkem neid mulle vaja ei ole. Saan üksi isegi paremini hakkama, kui meeste näol häirivaid tegureid ees ei seisa. Lapsed on rahulikumad ja tunnen, et see on igal juhul tõelisem perekond, kui mina koos Toivo ja lastega.

Nimi on siin muutmata, sest ma ei leia mingit põhjust, miks teda pärast neid seitset aastat natukenegi säästa.

Buduaarile Maritilt

PS! Kui sul on rääkida oma põnev või õpetlik lugu, siis saada see aadressile [email protected]. Iga avaldatud loo eest honorar.