Õnneseene lugu: 12.12.2012

36 kommentaari
Õnneseene lugu: 12.12.2012

12.12.2012 oli maagiline number, seega kõigile unistajatele ja uskujatele eriline päev oodates imet, õnne ja mida veel. 
 

12.12.2012 oli maagiline number, seega kõigile unistajatele ja uskujatele eriline päev, oodates imet, õnne ja mida veel. 

Nii ka mina. Ma küll ei oodanud imet, aga olin tõeliselt vaimustuses numbrite jadast ja tasapisi lootsin, et äkki on ka õnnelik päev.

See oli ka põhjus, miks pidin ostma lotopileti ja et kindlasti võidupiletit saada, ostsin selle kl 12:12. Võin ette juba öelda, et see oli mu elu halvim pilet, aga see selleks.

Piletiostu soov sundis kontrollima oma kontot, mis minu enda arvates oleks pidanud veel täitsa normaalne olema, kuna alles oli palgapäev, maksud said ka makstud ja elu oli kui lill. 

Kuni sisselogimiseni. Esimene mõte oli, et mind on röövitud, kuna arvel oli mitte sentigi rohkem kui 6 eurot. 12  päeva jõuludeni ja mul on pangaarvel 6 eurot – see ajaks kõik paanikasse, ma usun. Mõtted tuhisesid peas, kuna mul on kolm väikest last, kes uurivad juba poolest suvest, millal tuleb jälle jõuluvana. Siis meenus koheselt oma lapsepõlv, mil ühed jõulud mu isa arvas, et ainult temal peaks pühad olema ja jõi oma palga maha. Mäletasin, kui vihane ma isa peale olin, paralleele tuues oma lastega. Ei osanud muud mõelda, kui kurvad nad olla võivad, kuna nemad on palju väiksemad ja hetkel tõsimeeli usuvad jõuluvana, mina olin tol hetkel sellest east juba väljas.

Nüüd olin ka jõudnud väljavõtteni, et vaadata, kuhu siis raha kadus ja deeeem! ei olnudki röövitud. Õppelaenu tagasimakse oli jäänud see kuu nädalavahetusse ja seega läks raha hiljem maha, peale selle oli veel otsekorraldusleping, mille tegi elukaaslane minu nimele ja mis mul kunagi meeles ei püsi, ning loomulikult olin järjekordselt apteegis käinud, kuna üks lastest oli jälle haige. Seega kõik oli õige, hetkeks tekkis masendus, milleks tööl käia, et maksta makse ja siis  kuu lõpuni 6 euroga elada. Mehe palk ka suurem ei ole ja nüüd on hetk, kus  kõik targemad võivad soovitada võlanõustajaid ja eelarve koostamist jne, aga kui palk on 300 eurot ja sellest lasteaiatasu on 100 eurot  pluss muud kulud ja maksud, siis ei aita kahjuks eelarved ega nõustamised. 

Aga et oli ikkagi 12.12.12  ja vahel unistama peab. Võibolla võidan lotoga järgmisel korral. Tundsin, et positiivsus ja võitlusvaim hakkasid tagasi tulema, meenus, et tegelikult jõulud tulid ka tookord, kui puudusid kingitused ja jõuluvana, meil oli katus pea kohal, soe toit laual ja imeilusasti ehitud kuusk. Tagasi vaadates sain aru, kui palju tegelikult mul oli, aga ega lapsena ongi selliseid asju raskem hinnata ja näha, seega tundus see negatiivne emotsioon sellest ajast isegi naljakas. 

See jutt ei ole aga mõeldud selleks, et halada oma palganumbri üle, mõte pigem selles, et me saame hakkama, siiani on saadud ja saab ka edaspidi, tuleb olla vaid veidi leidlikum. Kingitused ei pea olema suured ja usun, et hetkel on veel aega neid ise teha. Toiduga muidugi priisata ei saa, aga õnneks on meid õnnistatud suurepärase Vanaemaga, kellelt saab ehk kartulit ja muid juurikaid.

Ja kritiseerijatele – jah, ma tean “ise olen süüdi, et vaeseks hakkasin”, oleks pidanud varem mõtlema sellele, et kolm last tänapäeval üles kasvatada tähendabki vaesuse piiril elamist. Eks ma olin rumal ja lähtusin klassikutest: “Naine peab toitma mehe ja kuus last“. 

Kurta ja viriseda ei tohiks ma juba ka selle pärast, et minust on palju hullemas seisus peresid. Seega ma teadvustan endale, mis mul on ja olen selle eest tänulik ning õnnelik. 

Ilusat jõuluootust kõigile!

Buduaarile Õnneseenelt

 

PS! Kui te seda kirjatükki loete, siis on mul juba 16 eurot pangakontol:)

 

PPS! Selle loo avaldamise eest saab Õnneseen veel 10 eurot. Buduaar.ee

Kui ka sinul on huvitav lugu, siis saada see meile!