Päriselu lood: Hetki Buduaari blondiinide elust

Buduaar.ee suhtlusfoorum on üks põnevamaid kohti, kus saab lugeda siirastest ja vahetutest juhtumistest, mis leiavad aset iga päev inimestega meie seast. Seekord anname teile ülevaate „uskumatute blondiinide lõbusatest seiklustest”, kes räägivad oma elust.

Stiletto: Vahel ma ikka mõtlen, kuidas ma võin nii suur udupea olla. Täna näiteks sõitsin autoga linna, kui äkki tuli meelde, et olin unustanud telefoni auto katuse peale. Siis sõitsin koju tagasi ja leidsin telefoni õnnetult tee peal vedelemas. Oli teine täiesti surnuks sõidetud.

Novelle: Ka mina olen blondiin ja mul juhtub kogu aeg igasugu asju. Ennem nt läksin töö juures posti postkastist võtma ja tõmbasin ukse kinni, sisse ei saanud, pidin kella helistama. Seda ei saa küll blondi pea süüks ajada, aga alles ma sõitsin tööle ja tee peal sai bensiin otsa, eile oli autol aku tühi ja täna hommikul rehv katki. Jube lihtsalt, ennast ajab naerma ja ma ei tea, kuidas see võimalik on, et sellised asjad mul juhtuvad.
Ise unustasin ka kord rahakoti ja suitsupaki auto katusele, sõitsin tagasi ja rahakotti enam polnud. Pärast hakati raha välja pressima, kui rahakotti tagasi tahan saada. Aga mul õde töötab politseis, nii et sain asjad ilusti tagasi. Ükskord unustasin ka rahakoti mingi putka juurde, õnneks see leidja tagastas mulle selle paari päeva pärast. Ohh, ma unustan oma asju kogu aeg igale poole, olen peol, siis jäävad kotid maha. Ükskord hääletasime sõbrannadega peole ja ma unustasin oma käekoti selle võõra autosse. Õnneks nägin teda hiljem ja sain koti tagasi. Ma imestan samuti, kuidas nii tumba saan olla, kõiki asju ei jõua siia kirjutadagi.

TRIINU321: Täna hommikul autoga sõites mõtlesin lindudest, maast ja taevast ja unustasin esimese käigu sisse panna... Tagajärg: auto suri keset ummikut välja, aga see on minu tänane juhtum, olen mitu korda bussiga sõites õige peatuse maha maganud, bensiini võttes unustasin paagile korgi peale keerata ja ei saanud asjale pihta enne, kui tagumine auto signaalitama ja tuledega vilgutama hakkas.

HELLU6: Ma olen küll brünett, aga blonde hetki tuleb ikka aeg-ajalt ette. Mäletan, et kui olin algaja autojuht, siis ükskord sai ikka katkise rehviga tükk maad sõidetud, no ja kuidagi ei taiband, miks rool viltu kisub. Lõpuks panin musa vaiksemaks, tegin aknad lahti ja kuulsin, et mingi kolin käib, siis peatasin auto ja vaatasin, et tore – rehv katki. Vahest on ka selliseid olukordi, et topin mõned telekapuldid ja muud mittesöödavad asjad külmkappi ja pärast otsin nagu hull neid taga. Ju siis annavad blondid triibud endast aeg-ajalt märku.

KUNILLA: Ma olen ise hajameelsusest pungil, kohuke käes, välja marssinud Ja unustasin ykskord lapse kaupsi mängutuppa, õnneks tuli poolel teel meelde, et midagi on nagu puudu ja imelik. Ma tegelt ei ole rongaema.

EVIAN: No vahepeal on nii blonde hetki et…
Näiteks räägin telefonis kellegagi juttu ja olen ise samal ajal välja minemas, siis räägin, et "kohe astun välja, aga ei leia telefoni üles - unustasin vist kuskile", ja teine teises toru otsas ka aru ei saa, et mul telefon käes.
Muidu ka "mu võtmed on kadunud"-paanika ja tegelt on võtmekimp käes.

NYANA9: Minu ema näiteks toppis poes endale hunniku isepruunistavaid salvrätikuid kotti – tema mõtles, et need on testrid.

FASHION: Ükskord nt oli sõpradega istumine ja sõbrannal oli pipragaas kaasas. Mingi väga pikalt rääkisime sellest ja kui mul see teema juba ununenud oli, võtsin ma gaasiballooni kätte ja tahtsin näha, kuidas see toimib, lasin ühekorra laua alla… Ei mõjunud. Lasin teist korda ja ma ei jõudnud laskmist lõpetada, kui kõigil olid juba silmad punased ja kõik karjusid, et mida ma teen.  Aga naerda sai ja päris mitu päeva ei saand seal toas enam olla.

BRITSUKE: Olen hajameelsusest üle saanud, aga blondiin olen ikka. Ma ei taipa seltskonnas absoluutselt, millest jutt on vms, mõnikord jätan küsimused küsimata, et ma liiga loll välja ei paistaks. Juuksed värvisin pruuniks, aga oma “hele kartul” hakkab juba tunda andma. Jah, ega blondiin pole kerge olla.

BLACKISH: Nädalavahetusel tegin hommikul süüa, mõtlesin, et panen pannile õli, panin panni kraani alla valmis siis, millegipärast arvasin, et õli tuleb sealt.
Eile hommikul siis, tööleminek, tõeliselt kiire-kiire. Vaja soeng pähe teha, no tegelt, mis soeng. Juuksed kinni panna lihtsalt. Ja kuna ma olen natuke Monk, siis mul oli vaja ühte kindlat patsikat, mitte ükski teine ei tulnud kõne allagi. Otsisin ja otsisin, kõik asjad keerasin segamini, no ei leia... Nii närvis juba! Ja siiiis, idikas avastas, et patsikas oli ümber käe, noh, et hea kohe pähe panna, kui juuksed kammitud. Selge on see, et must juuksevärv ei loe midagi.

QUEEN B: Ma alles pühapäeval poes "vehkisin sisse" ühe tädi käru koos tema käekotiga.
Täpsemalt lükkas laps meie käru edasi ja tädi parkis oma käru sinna, kus oli minu käru ja nii ma vale käruga minema kõndisingi. Eriti kaugele ei jõudnud, tädi hakkas undama (sõna tõsises mõttes)! Oi seda häbi, punastamist ja kokutamist!

LITHIUM: Mul juhtub pidevalt... Jalutan tähtsa näoga koduuksest välja... Väike hoop puusaga välisuksele ja käib klõpsadikõps... Lükkan korra veel tugevamini, et uks ikka kinni läheks totaalselt ja siis voilaa... Mõtlen, kas võtmed said, kas telefon sai jne. Ja enamikel juhtudel ei saanud... On siis hädasti vaja veel ühte tõuget sellele uksele... Olen oma mõttetust tegevusest õppinud ja lasin naabrimutile ka oma korteri võtmed teha, et ma ikka koju pääseks. Ühekorra olen pidanud kolmandale korrusele mööda rõdu ronima... enam ei taha.

ZESSA: Mees käratas ükskord – miks mu pusa sügavkülmas on? Ei osanud sellele vastata. Aga olen ka blond ja neid lugusid ikka jagub, alates sellest, et kui mobiiliga lobisen, hakkan samal ajal paaniliselt telefoni otsima ja lõpetades sellega, et pidasin politseivilkureid telefoni märgutuleks.

LOE LISAKS WWW.BUDUAAR.EE/FOORUM

Valitud mõtted on meie foorumist kogutud Buduaari ajakirja nr8 jaoks.