Triinu lugu: Mõistus ütleb üht, kuid süda teist

25 kommentaari
Triinu lugu: Mõistus ütleb üht, kuid süda teist

Igaühe jaoks on olemas “üks ja õige” armastus. Mina olen leidnud selle armastuse, kuid kahjuks ei oska tema mind hinnata ja ei vääri mind. Ma olen leidnud oma ellu ka inimese, kes mind hoiab ja armastab. Aga mina ei armasta teda… Mu süda tahaks koos olla selle “ühe ja õigega”, keda armastan, kuid mõistus ütleb, et sellest ei tule midagi välja ja peaksin jääma kokku mehega, kes mind austab ja minust tõeliselt hoolib. Kas elada südame või mõistuse järgi?

Igaühe jaoks on olemas “üks ja õige” armastus. Mina olen leidnud selle armastuse, kuid kahjuks ei oska tema mind hinnata ja ei vääri mind. Ma olen leidnud oma ellu ka inimese, kes mind hoiab ja armastab. Aga mina ei armasta teda… Mu süda tahaks koos olla selle “ühe ja õigega”, keda armastan, kuid mõistus ütleb, et sellest ei tule midagi välja ja peaksin jääma kokku mehega, kes mind austab ja minust tõeliselt hoolib. Kas elada südame või mõistuse järgi?

Olin kolm aastat tagasi koos mehega, kes alguses mulle üldse ei meeldinud. Kuid kuna mu sõbrannad mulle koguaeg sisendasid, et tegemist on hea mehega ja me sobiksime hästi kokku, siis otsustasin talle võimaluse anda. Ta oli väga õnnelik, et sai võimaluse minuga koos olla, kuid juba pärast paari kuud koosolemist võtsid asjad teise pöörde. Nimelt suutsin mina temasse nii ära armuda, et lämmatasin teda oma armastusega ja muutusin liiga kontrollivaks. Kuid meestel on vaja hingamisruumi ja ta ei kannatanud, et iga tema naistuttava peale armukade olin ning otsustas meie suhtele lõpu teha. 

Läksime lahku, kuid minu tunded olid ikka väga tugevad ta vastu. Olin kurb ja süda valutas, kuid tema, vastupidi, käis palju pidudel ja suhtles naistuttavatega. Ühel hetkel sai see pidude aeg aga läbi ning siis tulin jälle mina meelde. Ta helistas mulle ja andsin talle kõik andeks. Kaua meie seekordne kooselu aga ei kestnud, kuna tema ei lõpetanud oma sõbrannadega suhtlemist ja mina olin väga armukade. 

Hoolimata lahku minekust sattusime tihti ühte seltskonda, kuna meil olid ühised sõbrad. Koosviibimiste ajal ta eiras mind ja ka mina ei hakanud temaga ise kontakti otsima. Kuid alati pärast kohtumist saatis ta mulle sõnumeid ja kuna ma olen temasse nii kiindunud, siis ta teadis, et vastan talle ja saame jälle kokku ning veedame öö koos. Ta hakkas mind ära kasutama, suhet ei tahtnud, kuid ta teadis, et piisab tal vaid helistada, kui ma jälle tema juurde jooksen. Selline suhe kestis meil kaks aastat – mina ei osanud elata temata ja tema minuta, kuid suhtest ka midagi välja ei tulnud. Aja möödudes hakkasin tundma end ärakasutatuna ja tundsin, et ei suuda enam niimoodi. Armastasin teda väga, kuid ei suutnud teda teistega jagada. 

Ühel päeval sain tuttavaks toreda noormehega, kes on tark, hoolitsev – ühesõnaga parim mees, keda tahta. Me hakkasime koos väljas käima ja peagi muutus meie suhe tõsisemaks. Alguses võtsin seda suhet kui võimalust oma eksmees armukadedaks teha. Tahtsin, et mu eksmees näeks, et mina ei oota teda igavesti ja võib minust ilma jääda.

Nüüd olen selle toreda mehega suhtles juba mõnda aega, kuid mu süda tuksub endiselt eksmehele. Ma ei suuda tegelikult siiani otsustada, kas jääda kokku oma praeguse mehega, kes tooks minu pärast ka tähed taevast alla, kuid keda ma tegelikult ei armasta, või siis leppida ära eksmehega, keda ma tõeliselt armastan. Tegelikult ma ju tean, et meie suhtest ei tuleks midagi välja ja kõik jätkuks nii nagu vanasti. Ma loodan, et suudan ühel päeval oma praegust elukaaslast õppida armastama nii nagu tema mind armastab. Kuid mu mõtetest ei kao vist iial mõte, et võib-olla mu eksmees muutub ja saame temaga kunagi jälle õnnelikult kokku. Raske on elada nii kui süda ütleb üht, kuid mõistus hoopis midagi muud.

 

Buduaarile Triinult

 

PS! Kui sul on rääkida oma põnev või õpetlik lugu, siis saada see aadressile info@buduaar.ee. Iga avaldatud loo eest honorar.