Botoxi võluvägi

ajakirjast Buduaar Shopping No5
 

{:351912 width=120 height=149 align=left}Ühel ilusal päeval peeglisse pilku heites leiad sa oma näost esimesed tõsised kortsud, mis ei ole hetkelised naerukortsud. Need on kortsud, mida sa rasvase kreemiga või silmageeliga tasandada püüad. Esialgu tundub, et kreemist on abi, kuid ühel hetkel avastad, et kortsud on pigem süvenenud kui tagasi tõmbunud.
Kõige kiirem ja efektiivsem mittekirurgiline kortsudevastane imerohi on Botox. Paljud, kes seda proovinud on, soovitavad visata nurka kortsukreemid ja selle asemel sama summa eest paar korda aastas Botoxit süstida. Paljuräägitud Botox ehk puhastatud ja lahjendatud botuliintoksiin A on 1989. aastal Ameerika FDA (Food and Drug Administration) poolt heaks kiidetud kui tervisele ohtu preparaat. Botox annab häid tulemusi otsmiku horisontaalkortsude, kulmudevahelise kortsu, silmaümbruse kanavarvaste ja suuümbruse marionettkortsude ravis. Botox vähendab kortse, lõdvestades nende all olevaid näolihaseid. See aga ei tähenda, et näo miimika muutuks, see juhtub vaid juhul, kui süst on valesti tehtud või on lahust üledoseeritud.
Erinevalt teistest kortsude vastu võitlevatest protseduuridest liigub Botoxi kohta palju kuulujutte. Räägitakse ka sellest, et Botox on mürgine ja toksiline aine. Botoxi ohutusest rääkides väidavad arstid, et tavaline aspiriin võib valesti kasutades olla ohtlikum kui Botox. Et õiget infot saada ja kvaliteetset tulemust näha, pöördu kindlasti sertifitseeritud arsti poole.
Räägitakse ka sellest, et Botoxist jääb sõltuvusse, aga see pole siiski psühholoogiline probleem. Selle taga on inimese soov noorem välja näha. Botox on reaalne, valutu ja kiire võimalus noorem välja näha, aga loomulikult ei kesta tulemus aastaid ja seetõttu tasub tulemuse säilitamiseks aastas paar korda protseduuri korrata. Müüdina liigub info, et Botoxi süstimine on valus, kuid ka see ei vasta tõele. Botoxi süstimine on kiire ja lihtne meditsiiniline protseduur, mis valu poolest sarnaneb sääsehammustusele.
Botoxi süstidega ei alustata tavaliselt enne 35ndat eluaastat, aga tänapäeval käivad Botoxit süstimas ka mõned 20ndates inimesed, sealhulgas ka mehed, kel on teatud spetsiifilised, mitte otseselt vanusest tingitud kortsud. Need, kes plaanivad Botoxit kasutada, võivad arstiga nõu pidada ka 20ndate eluaastate lõpus, sest naha elastsus on inimestel erinev ja kahtlemata on kergem kortse vähendama hakata nooremana. Hiljem, kui nahk on lõtv ja kortsud süvenenud, ei allu need enam nii hästi lisaturgutustele.

Et saada kinnitust nendele Botoxit puudutavatele väidetele, mis baseeruvad peamiselt internetist loetul, palusime teemat kommenteerida Medemise meditsiinilise iluravi keskuse juhatajal Signe Pääril.

{:351898 width=110 height=127 align=left}“Botox on tõesti toksiin, kuid enamik ravimeid, mida te apteegist retseptiga ostate, on toksiinid. Efekt saavutatakse nende õige doosi ja tarvitamise re