DILEMAA: VÄGA KUIV nahk või hoopiski nahahaigus?

Nahk on inimese üks suurimatest organitest, kuid sealjuures väga õhuke, kohati on sel paksust ainult mõni millimeeter. Samas on sellel elutähtis ülesanne – kaitsta organismi väliste mõjude eest. Seda suudab aga teha vaid terve nahk! Seepärast on õige ja piisav nahahooldus midagi enamat kui kosmeetiline edevus!

Kuiv nahk vajab pidevalt või periooditi enam niisutust ja toitmist õige kehahooldustootega. Samas esineb ka kroonilisi nahahaigusi, näiteks psoriaas või atoopiline dermatiit, mis kipuvad ägenema just sügise või kevade saabudes. Samuti kannatavad naha liigkuivuse all krooniliste neeru- ja maksahaiguste, kasvajate, kilpnäärme alatalitluse või geneetilise päritoluga kuiva naha sündroomi ehk ihtüoosi ja suhkruhaigust põdevad inimesed. Naha kuivusega kaasneb kiskuv ebamugavustunne ja sügelus, nahk on tuhm, helbeline ja katsudes kare. Naha haiguslikust seisundist tingitud kuivuse korral võivad lisanduda naha valulikkus, punetus, kuivad valkjad laigud ning vahel ka valulikud praod ja lõhed.

Atoopiline dermatiit

Ligikaudu 20% maailma elanikkonnast põeb atoopilist dermatiiti ehk nahapõletikku, mille puhul on niiskustasakaal tugevalt häirunud ning nahk omakorda ekstreemselt kuiv, sügelev, punetav ja lõhenev. Haigus kulgeb ägenemis- ja paranemisfaasidega ning ägedamad haigushood jäävad enamasti sügistalvisesse perioodi, suviti on naha olukord enamasti parem. Mida korrapärasemalt ja tihedamalt kasutatakse niisutavaid kreeme, soovitavalt vähemalt kaks korda päevas, seda leebemad on ägenemishood ja kaasnevad nahavaevused.

Psoriaas

Kui varasemalt peeti haiguse tekkepõhjuseks naha sarvkihi rakkude liiga kiiret jagunemist, siis tänaseks on selgunud, et nähtavad nahamuutused on vaid nähtav osa. Psoriaas on kroonilise kuluga immuunpõletikuline haigus, mille puhul organismi immuunsüsteem ründab enda rakke. Salakaval haigus kahjustab peamiselt nahka, kuid võib ulatuslikult kahjustada ka küüsi ja liigeseid. Liiga kiirelt paljunevad naharakud moodustavad punetavaid naastusid, mis on kaetud hõbevalgete kettudega. Esineb perioode, mil nahk on lööbevaba, aga sümptomite leevenemine vaheldub haiguse süvenemise perioodidega.
Psoriaas võib avalduda väga erinevates raskusastmetes. Kergete vormide puhul on abi pidevalt nahale kantavatest hoolduskreemidest või vajadusel ravimitest. Psoriaas on ainus teadaolev nahahaigus, kus mõõdukad päikesevannid võivad olukorda parandada.
Kui kahtlustad naha haiguslikku seisundit, siis pöördu kindlasti perearsti või dermatoloogi poole.

NAHA KUIVUST SÜVENDAVAD: 

Suvi – liigne päikesekiirgus kuivatab ulatuslikult nahka.
Talv – temperatuuride vaheldumine ja keskküttest kuiv õhk.
Konditsioneerid – ruumides on puudulik õhuniiskus.
Liiga ümber riietus – pidev hõõrdumine ärritab kuivusele kalduvat nahka.
Kiire ja suur kaalulangus – häirib naha niiskustasakaalu.

Miks vajab kuiv nahk kaitsvaid ja naha funktsioone toetavaid kreeme?
Nahka taastavad kreemid tekitavad kunstliku kaitse kahjustatud sarvkihile seal, kus loomulik lipiidkiht on puudulik. Kreemid tugevdavad naha kaitsebarjääri, takistades niiskuse kadu läbi kahjustunud naha. Samuti taastuvad rakkudevahelised lipiidid, mis seovad ja jaotavad niiskust epidermises, et nahk oleks tervem ja siledam.
Enamasti on tavalised kehaniisutajad võimelised vähendama niiskuse kadu, aga kui neisse lisatakse teisi ained nagu lipiidid, steroolid, skvalaan jne, aitavad need niisutavaid omadusi parandada ja kuiva naha paranemist oluliselt kiirendada. Siiski on niisutajad võimelised ainult naha niiskuskadu vähendama, mitte kadunud niiskust nahka tagasi panema.
Kehaniisutajad võib jagada 6 rühma:

Losjoonid on levinumad ja eelistatumad, sest imenduvad hetkega ega jäta rasvast tunnet. Samas ei ole need kuiva naha vaevuste leevendamisel ka nii efektiivsed, kuna sisaldavad rohkem vett kui õli ja on seega liiga kerged.
Niisutavad kreemid sisaldavad rohkem õli kui vett, need võivad tunduda pisut rasvased, kuid kindlasti vähem kui vaseliin ja salvid.
Humektandid – ei sisalda õli, vaid glütseriini, propüleenglükooli, uureat, hüaluroonhapet, glükoolhapet või piimhapet. Humektandid püüavad niiskust ümbritsevast õhust ja lukustavad selle nahka. Seega toimivad need eriti efektiivselt niiskes ja soojas kliimas või niiskele nahale määrides. Sobivad hästi nahale, mis vajab niisutust, kuid toodab ise piisavalt rasu.
Emolliendid – sisaldavad rohkesti õli ja lipiide, on vesi-õlis emulsioonid. Sobivad hästi pehmendama eriti karedat ja kuiva nahka, asendades selles puuduolevaid naturaalseid nahalipiide.
Salvid on tavaliselt samuti väga rasvased, tekitades puudulikku lipiidkihti asendava kaitsebarjääri.
Okluseerijad ehk veekao vähendajad – vähendavad ekstreemselt niiskuse kadu läbi kahjustunud naha, luues nahale õhukese, kuid efektiivse kaitsekihi. Kõige efektiivsem kaitsekihi tekitaja, mis takistab nahast niiskuse lendumise, on vaseliin. Kahjuks on vaseliin väga rasvane, mistõttu ei eelistata seda kasutada.
Toime tõhustamiseks lisatakse kuiva nahka päästvatele kreemidele aktiivaineid:

AHA-happed – parandavad naha kvaliteeti, uuendades tervema lipiidkihi kasvu. Lisaks on neil suurepärane omadus niiskust siduda ja hoida.
Uurea – efektiivne niisutaja.
Lanoliin – silmapaistvalt pehmendavate omadustega, vähendab naha kestendust.
Polüküllastumata rasvhapped – oomega-3- ja nahahoolduses eriti oomega-6-rasvhapped, mis muudab naha siledaks, pehmeks ja niisutatuks.
Skvalaan, näiteks taimset päritolu oliiviskvalaan vähendab niiskuskadu ja loob kaitsva kihi.

Kas teadsid, et tänaseks on kanep ainus teadaolev taim maailmas, mille seemneõli sisaldab kõiki asendamatuid rasvhappeid vajalikes kontsentratsioonides, mis aitavad kaasa naha lipiidse kaitsebarjääri moodustumisele?

Turguta kuiva nahka ka seespidiselt toidulisanditega:

Mikroelemendid ja asendamatud aminohapped.
Asendamatud rasvhapped ehk oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped.
Q10 – efektiivne antioksüdant ja tähtis aine naharakkudele.
Vask + raud + C-vitamiin. See kolmik sünteesib kollageeni, mis on naha ehituses tähtis struktuurvalk.
A-vitamiin. Raku normaalse elutsükli jaoks äärmiselt oluline komponent. Selle puudujääk põhjustab naha kuivust, õhenemist ja kortse. A-vitamiini puudujäägi korral ei anna ükski nahahooldustoode soovitud tulemust.
E-vitamiin ehk tokoferool. Just segatud naturaalsetest tokoferoolidest (alfa-, beeta-, deeta- ja gammatokoferoolid) E-vitamiini preparaat tagab soovitud mõju. Kaitseb nahas lipiidseid rakumembraane ja küllastumata rasvhappeid.
B-grupi vitamiinid.
D-vitamiin. Mõjub kui üldine immuunsuse tõstja.

Kuidas toetada ja kaitsta kuiva nahka?

1. Ära pese nahka liiga sageli ega liiga tulise veega! Liiga sagedane ja pikk veeprotseduur eemaldab nahalt kaitsva lipiidkihi. Pesemiseks kasuta dušiõli ja vannis käies lisa vette vanniõli.
2. Loputa hoolikalt! Pesemisvahendite jäägid võivad nahka kuivatada ja ärritada.
3. Väldi nahale kahjulikke ja ärritavaid aineid, näiteks sodium lauryl sulfate (SLS), kunstlikud säilitusained, värvained, parfüüm, lühikese ahelaga alkoholid (etanool, isopropüül). Pika ahelaga alkohol seevastu, näiteks cetearyl alcohol, toimib hoopis naha niisutajana.
4. Kuivata nahka pehme rätikuga õrnalt patsutades! Hõõrumine ärritab õrna nahka.
5. Kasuta lipiidseid baaskreeme. Pärast pesemist kanna niiskele nahale lipiidseid baaskreeme. Vajadusel tuleb nahka päeval täiendavalt mitu korda kreemitada! Aktiivained kreemides nagu AHA-happed, uurea, kanepiseemneõli vms tulevad nahale kasuks.
6. Vali sobiva pH-ga toode. Soovitatav pH peaks jääma vahemikku 4,5-6,2.
7. Vähenda allergeene toidus, riietes ja elamises. Eelista sünteetilistele materjalidele puuvillaseid ja siidist riideid. Väldi tolmu ja tolmulestade kasvu.
8. Kasuta majapidamistöödel kaitsekindaid, soovitatavalt puuvillase alusvoodriga.
9. Ära mine talvel niiskete või kreemitamata käte ja kinnasteta õue!
10. Hoia oma eluruumid pigem jahedamad ning väldi konditsioneeri kasutamist!
11. Kasvata toataimi. Taimed toimivad õhuniisutajatena. Samuti võid koju soetada õhuniisutaja.
12. Joo 8-10 klaasi vett päevas.
13. Ole sportlik. Mõõdukad füüsilised harjutused kiirendavad hapniku ja toitainete jõudmist nahka. Väldi higistamist, kuna higi ärritab dermatiiti.
14. Väldi stressi ja magamatust. Tegele jooga või meditatsiooniga.
15. Jälgi tervislikku toitumist ja eluviisi. Alkohol, suitsetamine ja rämpstoidu söömine halvendavad naha olukorda.