Kodune jalahooldus

Iidne tarkus ütleb, et enne voodisse minemist tuleb kindlasti pesta jalad. Jalgade külge päeva jooksul jäänud mustus on ööseks voodis halb seltsiline. Mõned autorid lausa kinnitavad, et vesi peseb maha halva informatsiooni ja inimene saab puhkama minna otsekui süütu sülelaps.

Kadi Jüriado
[email protected]

Ka paljudesse idamaade templitesse sisenedes pestakse jalgu ning kingadega sisenemine on lausa keelatud. Jalgade kaudu oleme ühenduses maaga ja kõik teavad, et paljajalu on kasulik (eriti kasteses rohus) kõndida. Mitmed autorid (Debbie Shapiro, Louise L.Hay ja Luule Viilmaa) toovad välja jalahaiguste põhjused. Jalad näitavat, mida tunneme oma eesmärgi suhtes. Näiteks kui veri jalgadest kaob, siis põhjuseks olevat ebakindlus ja tagajärjeks külmetavad jalad. ülearu higistavad jalad viitavad hirmule selle ees, mis tuleb ja ka liigsele emotsionaalsusele. Paistes jalad olevat neil, kes hoiavad kinni hirme ja pettumusi. Kestendav nahk jalgadel osutab sellele, et inimesel oleks vaja vanadest mõttemallidest vabaneda. Lampjalgsus tähendavat, et me ei tunneta piire eraelu ja avaliku elu vahel, aga kõrge tallavõlv tähendavat seda, et inimesel on piirid paigas ja kindlad. Ja lõpuks jalaluumurd tähendavat konflikti süvatasandil, st et inimene on kaotanud pinna jalge alt või ta hoomab, et teda vähe toetatakse. Kuidas me maailmas ringi liigume, sellised on ka me jalad.

Kahjuks me hoolitseme oma jalgade eest vähem kui näiteks näo eest. Suvel on teatavasti palju paljajalu käimist: rannaliival, aiamaal, murul, miks mitte ka linnas, kuna paljajalu käimine on kasulik.

Kui oled terve suvi paljajalu käinud ning mitte eriti hoolikalt nende eest hoolitsenud, ei ole lõheline must kand ning tallaalune just kõige meeldivam vaatepilt.

Hoolitse enda jalgade eest! Siin ka mõned näpunäited:

Kõige tähtsam on õhtul jalgu korralikult pesta. Kui armastad palju paljajalu käia, muretse endale poest kindlasti kandadele mõeldud riiv või pimsskivi ning kraabi kandadelt maha surnud naharakud. Siis tuleb maha ka mustus, mida tavalise pesuga kätte ei saa. Kui unustad pikaks perioodiks jalataldu kraapida, avastad peagi, et mustus on sööbinud naha sisse ning siis on seda sealt palju raskem kätte saada.

Alati pärast pesu kuivata jalad ja varbavahed korralikult käterätiga. Seda mitte tehes võivad tekkida varbavahedesse valusad lõhed, mis enamasti ongi tingitud sellest, et jäetakse jalad korralikult kuivatamata.

Vann teeb jalgadele imet! Varu tunnike, et jalgade eest hoolitseda!

Kui õhtul mahti, tee oma jalgadele spetsiaalset eeterlike õlidega vanni. Tulemuseks on siidpehmed jalad. Vanni võib teha ka jämesoolaga ning lisada soolale paar tilka teepuuõli.

Seda toimingut saad edukalt teha näiteks teleri ees, vaatad oma lemmiksarja ning selle aja jooksul leotad ka jalgu. 25 minutist täiesti piisab.

Kui oled vannitamise lõpetanud, kuivata jalad ning lase jalgadel õhu käes olla. Kui jalad on kuivanud ja pehmed, võta kasutusse kannariiv või pimsskivi. Hoolikalt käi läbi kand ning õrnalt terve jalg. ära unusta ka jala välimisi külgi ja varbaotsi, kus on samuti paksem nahk.

Kui jalg on veel soe, pehme ja niiske, on õige aeg ka pediküürivahendid välja võtta: lükata tagasi küünenahk (selleks vali pehme, puidust või õrnast plassmassist pulk), lõigata varbaküüned ja puhastada küünealused. ära siis unusta, et varbaküüsi lõigatakse sirgelt, mitte kaardus nagu sõrmeküüsi. Küüsi ära lõika ka liiga lühikeseks - see tekitab valu ning küüs võib sisse kasvada. Kui jääbki külgedele teravaid ääri, siis pärast viili need sirgeks.

Poes on saada suures valikus koorimiskreeme. Spetsiaalseid kreeme on mõeldud ka jalgadele. Suvel kanna ohtralt koorimiskreemi päkkadele ning ka säärtele. Loputa.

Kuivata jalad jälle korralikult ning võta ette kõige mõnusam protseduur- massaa