Kristi Täht: tüdruk suurte poiste mänguplatsilt

Kui kaunis ja hoolitsetud välimusega Kristi Täht oma uue Porsche maasturiga linnas ringi sõidab, võib nii mõnigi mõelda, et tegu on rikka mehe naisega. Aga ei, Kristi on 100% self-made woman, kes ütleb, et elus saab loota vaid iseenda peale ja talle pole keegi midagi niisama andnud. „Ma pole mingi imeinimene. Julgus ja järjekindlus on aidanud mul seatud eesmärke saavutada,” ütleb tegus kaunitar. Kristi elu ei sarnane imelise muinasjutuga, pigem on see nagu action-film, kus on suured panused ja rohkelt põnevust.

Oma 33 eluaastast julgelt pool on tegus naine tegelenud äriga. Juba 16aastaselt kolis ta vanematekodust välja ning rentis korteri, mille uksel esialgu lukkugi ees ei olnud. „Eks ma mäletan ka selliseid päevi, kui oli raha osta ainult päts saia õhtusöögiks,” meenutab Kristi. Vaatamata mõnele raskemale hetkele on Kristil siiski alati raha olnud, sest tema pealehakkamise ja sisemise sära juures on võimatu, et mõni eesmärk jääb saavutamata. „Elu aeg on mul olnud raha pisut tagavaraks. Ma pole kunagi elanud nii, et ei tea, mis homme saab,” ütleb Kristi. Tänaseks on Kristist saanud üks mõjukamaid naisettevõtjaid Eestis, kes juba viiendat aastat on võitnud Soomes lasteriiete riigihanke, mis tähendab seda, et tema valmistatud beebiriideid kingib Soome riik vastsündinud beebide emadele. Ka Tallinna emade beebipakist leiab peamiselt Kristi firma valmistatud beebiriideid. Kristile kuulub Hipo lasteriiete kaubamärk ning möödunud aastal ostis noor ja julge ärinaine Eesti tekstiilitööstuse kultusbrändi Marat koos sinna juurde kuuluva rõivatootmise ja jaekauplusteketiga. Kristi eesmärk oli üles ehitata täisteenust pakkuv tootmisahel ning peagi lisandus Marati ostule kangatootmisettevõtte Qualitex soetamine. Nüüd võib Kristit pidada Eesti suurimaks tekstiilitöösturiks ning muuhulgas valiti Kristi ka 2014. aasta parimaks naisettevõtjaks. 

Teenis raha juba teismelisena

Oma esimest raha teenis tol ajal veel gümnaasiumis käinud Kristi vahendades välismaalt toodud parfüüme je riideid. Kui Kristi eakaaslased mängisid veel Barbiedega ja unistasid, mis tööd nad tulevikus teha tahaks, siis Kristi teenis sel ajal juba raha. „Ma ei tahtnud osta endale samasuguseid Lee teksasid, nagu kõik teised koolis kandsid. Mäletan, et ütlesin emale, et ma tahan Kenzo teksasid, mille peale ema ütles, et need on liiga kallid ja ta ei jõua neid osta. Need maksid tol ajal rohkem kui keskmise eestlase kuupalk ja eks ma pidin siis nende Kenzode jaoks ise tööd tegema,” meenutab Kristi naerdes kooliaega. „Ma ei mäletagi, kelleks ma kooli ajal saada tahtsin. Mul ei olnud aega unistada, ma tegutsesin,” räägib ettevõtlik naine, „aga päris väiksena mõtlesin, et minust võiks saada õpetaja.” Kristi meenutab, et majanduslik mõtlemine saatis teda juba lapseeas. „Kui suvelaagris olles sai teistel lastel taskuraha juba kolmandal päeval otsa, siis minul oli lisaks ema antud taskurahale alati ka oma raha kaasas, millega ma ilusasti laagri lõpuni end ära majandasin.”  

Armastab sporti ja tütre seltskonda

Kuigi Kristi tööpäevad kipuvad mõnikord väga pikaks venima, sest suurte hangete ja muude projektide ettevalmistamine ja kokkukirjutamine võtab palju aega ning nõuab ka uneaja arvelt keskendumist, siis 8aastane tütar Krystal ja sport on need, mille arvelt Kristi aega ei varasta. „Jooksmas käimine on mulle väga tähtis, ma laen ennast joostes,” ütleb naine, kes igal varahommikul tossud jalga tõmbab ja 7–10 kilomeetrit maha jookseb. „Mõnikord käin isegi kaks korda päevas jooksmas,” lisab ta. Tavaliselt algab Kristi päev veerand tundi enne seitset. „Kuna Krystal käib praegu koolis õhtupoolses vahetuses, siis käin jooksmas enne seda, kui ta üles ärkab. Siis teen hommikul kodus tööd ja viin tütre lõunaks kooli ning lähen ise kohtumistele.” Peale tütre koolipäeva lõppu on taas aeg lapsele pühenduda. Me veedame palju aega koos ja saame väga hästi läbi,” ütleb Kristi. 

Süües kasvab isu

Kristi on tekstiiliäris olnud juba kaheksa aastat, kuid eelmisel aastal ostetud Marat ja Qualitex tõid Kristi ärile uued mõõtmed ning nüüd pistab ta rinda maailmaklassi ärihaidega. Kristile tundub, et naistel pole sugugi keerulisem äri teha kui meestel, kuigi siin võivad esineda omad eripärad. „Ma usun, et olen mõne olulise inimese jutule kergemini pääsenud, kuna olen naine. Aga samas on ette tulnud ka olukordi, kus mõni ärimees armastab pigem komplimente teha, tahab palju suhelda ning kulutab palju minu aega, aga kokkuvõttes ei tule sealt mingisugust äri. Ma saan sellest innustust, kui keegi ütleb, et mõnda asja pole võimalik teha. Mäletan, kui võtsin otsuse vastu Soome riigihankele kandideerida, siis ütlesid mitmed inimesed, et seda võita on lootusetu, sest soomlane eelistab Soome firmat. Nüüd valmistan selle riigihanke raames juba viiendat aastat tooteid Soome turule,” ütleb Kristi, kes näeb seni vaeva, kuni oma eesmärgi saavutab. Venemaa kriisi tõttu jäi ta ilma ühest väga olulisest kliendist, aga selle asemel, et oodata kriisi lõppu või tõmmata tegevust kokkupoole, hakkas Kristi hoopis tegutsema. „Ma ei saa jääda ootama, millal nende kriis läbi saab. Ühest küljest ma tundsin loomulikult pisut hirmu, aga teisest küljest pani see mind tegutsema ja uusi kliente otsima. Ma elan põhimõtte järgi, et praegu on parim aeg, see on ainus aeg, mis mul on.” Kristi jaoks on kõik kas must või valge ja kui ta kahtleb, siis paneb ta küsimuse või mõtte mõneks ajaks laagerduma ning lahendus tuleb ise mõne aja pärast. „Olen õppinud oma sisetunde järgi elama ja ei kahtle selles enam. Ma kas tunnen, et asjast saab asja ja näen seni vaeva, kuni see õnnestub, või mul ei ole üldse huvi ning ma ei suuda asjale keskenduda. Nii oli juba koolis, ma sain kas viie või kahe, sõltuvalt sellest, kas asi pakkus mulle huvi või ei pakkunud.”

Kristi ei salga, et süües kasvab isu. „Mul ei ole äris olnud ühte suurt eesmärki, mille poole rühkida. Mul on mingi eesmärk, ja kui ma selle saavutan või hakkan sellele lähedale jõudma, siis hakkab juba uus eesmärk paistma ja ma hakkan järgmist asja tahtma.” Praegu töötab Kristi alluvuses 137 inimest ning 96% toodangust müüb ta Eestist välja. Kirsti on oma töö organiseerinud nii, et saab valdavalt strateegiliste asjade ja finantsküsimustega tegeleda. 

Maailma vallutama

Samal ajal kui enamik Eesti naisi kodumaal päikest taga ajavad, on Kristi koos tütrega asjad pakkinud ja Eesti tolmu jalgadelt pühkinud, et Ameerika turuga tutvuda ning oma uute  innovaatiliste toodetega maailma suurimat kommertsturgu vallutada. Millal ettevõtlik eestlanna koju naaseb, on veel lahtine. Oma kõige kallima vara Krystali võtab ta Los Angeles’i kaasa ning miski muu teda siin kinni ei hoia. „Äri saab tänapäeval juhtida ka distantsilt. Esialgu on plaanis suvi Ameerikas veeta ja eks siis näeb, kas on põhjust sinna kolida või tagasi tulla.” Kristi on kogu oma teenistuse äri kasvatamisse pannud ning pole Eestisse isegi kinnisvara soetanud. Võib-olla ongi see märk, et esimene päris oma kodu võib asuda kusagil kaugemal?! „Olen elus 19 erinevas kodus elanud ja olen sellega justkui ära harjunud, et mul pole oma ühte kindlat kodu. Ma ei oska sellest puudust tunda ja kui ma pean valima, et kas panna 35 000 eurot kodu sissemaksuks või osta selle eest mõni uus vajalik masin tootmisse, siis olen ma selle raha eest pidanud mõistlikumaks masin osta,” arutleb kaunis ärinaine.

*Kui sul pole ettevõtlusvaimu, siis sa ei pea seda kasvatama, aga tegele järjepidevalt enda harimisega. Õpi mingi uus keel selgeks või omanda mõni muu oskus.

Kristi soovitused algajale ettevõtjale: 

• Kui sul on vähegi tahtmist äri teha, siis tee ja proovi ära. Ühel päeval oled 48 ja nutad seda võimalust taga, süüdistades kõiki ja kõike – lapsi, meest, koera. Igaüks peab oma elu ja valikute eest ise seisma. 

• Tee selgeks oma konkurendid ja pane numbrid kirja – millised on kulud, millist käivet on vaja ja kui reaalne seda kõike saavutada on.  

• Äri ei ole kerge. Mõtle hoolikalt läbi, mis on sinu eelised konkurentide ees ja kas neid üldse on?

• Ära tee otsuseid emotsiooni pealt. Kui sul on raha, et testida ja teha turu-uuringuid, siis tee seda enne lõpliku otsuse langetamist.

• Ära pane kõike ühele kaardile. Mõtle läbi, kas sa jääd ellu ka siis, kui esimene otsus osutub valeks otsuseks.

• Kui tahad hobist teha äri või kasvatada oma äri ning kaasata pangalaenu või toetusi, siis sul peab olema selge visioon.

• Ära lepi „ei”-ga. Ma olen 100 korda küsinud ja 99 korda on mind uksest välja visatud. Kui keegi ütleb sulle „ei”, siis see pole kunagi lõplik. Ja see pole auasi – paku uuesti, näe vaeva, ära anna alla ja sa jõuad tulemuseni.

• Ma tean, kui raske on pinnale saada. Igal pool on keegi sinust parem ja kiirem, konkurents on igas valdkonnas tugev, aga miski pole võimatu. Ära lase müral takistada oma eesmärki, ära kuula neid, kes ütlevad, et see on võimatu.

• Kui sul pole ettevõtlusvaimu, siis sa ei pea seda kasvatama, aga tegele järjepidevalt enda harimisega. Õpi mingi uus keel selgeks või omanda mõni muu oskus. Elus võib kõike ette tulla ja võib-olla pead sina homme kogu perekonda üleval hakkama pidama. Kas sa saad sellega hakkama? Kas sul on olemas oskused ja teadmised, et teha tasuvat tööd? 

Tekst: Marge Tava

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar, suvi 2015