Kuidas rokkstaar alati seksi saab?

Groupied – hoorad või lihtsalt fännid?

Nende üle naerdakse, kutsutakse rämpsuks ja libudeks, nad on kuulsad vaid oma olemuselt – lipitsevad ja pakkuvad ennast rokkstaaridele. Kõik me teame Perezhilton.com´i arvamust groupiedest, kui ilmus lõik kuidas „Eesti hoorad hullasid Iglesiasega“. Filmis The School of Rock keeldub üks tegelane Summer võtmast endale „groupie“ rolli, sest nagu ta ise ütleb „Nad on ju litsid! Nad magavad bändiga!“

Kas ongi nii, et lemmikstaarile järgnevaid ihalejaid (juhul, kui nad on naised ja enamasti seda on) võibki kokkuvõtvalt nimetada selle naistele siiski väga solvava väljendiga? Või on see suuresti ülepingutatud ja pigem on tegemist lihtsalt hoogu sattunud fännidega? Niisiis, eraldame kohe kiiresti hilisemate segaste kommentaaride vältimiseks tavalised fännid, kes ei roni esimesel võimalusel oma lemmiku voodisse. Groupie tiitli saab, kes on seda juba suutnud või järjekindlalt püüdleb selle poole. Kuid halvustavaks on see väljend groupie muutunud ning ka tegevus langenud suure kriitikatule alla.

Eesti keeles on küll levinud internetis kahte moodi kirjapilt: groupie ja gruupi. Tegelikult kirjutatakse inglise keelest tulnud sõna „groupie“ ka eesti keeles täpselt sama moodi, hääldatakse siiski „gruupi“. Kuid pigem ei ole mõtet ju üldse selle üle vaielda, las ta jääb. Kuid kui püüda sõnastada mõistet groupie, siis eesti keelsed allikad ei aita, wikipeedia aga aitab ikka hädast välja.

Nii-öelda ametliku definitsiooni järgi on groupie lemmiklauljale või ansamblile turneel järgnev ihaleja. Groupie tulenebki sõnast group, mis viitab otseselt just muusikat viljelevale ansamblile. Samas on juba ka tavaline, et groupiendus on levinud ka teistele elualadele. Muusikutele pakuvad konkurentsi juba ka näiteks tuletõrjujad, sest osasid naisi võlub täielikult vormis mees. Enamasti räägitakse groupiest kui naisest, kes võib olla, kuid ei pea olema staari fänn, samas otsib ta kuulsa inimesega intiimsust. Läheduse all võib eelkõige mõista füüsilist, kuid vahel ka emotsionaalset lähedust. Groupie eesmärgiks on vahekord või vaid suudlused ja kallistused ehk midagi füüsilist.

Naissoost groupie’sid on saatnud ja saadab pikka aega reputatsioon, et nad on kergelt kättesaadavad. Levinud on arvamus, et neil on kinnisidee seksuaalsest vahekorrast kuulsa inimesega ning nad ei hooli sellestki, kui nende kinnisidee objekt on juba abielus ja mitme lapse isa. Groupie’de käitumist selgitatakse väga lihtsalt: naised lihtsalt ei suuda alfa-isastele vastu panna, samas mehed ei suuda kergelt vastu panna lihtsalt pakutavale seksile. Robert J. Lewis, kes on groupie’de fenomeni põhjalikumalt uurinud, kirjeldab ka sellise käitumise tagamaid. Nii leiab ta, et tegemist on kõige loomulikuma käitumisviisiga meeste ja naiste poolt. Loodusseaduste järgi otsib naine kõige tugevamat isast, kellega võiks järglasi saada. Kas võibki lihtsalt olla nii, et groupie’de fenomen peidabki seda universaalset tõde.

Paljud vanakooli lauljad, kes on kirjutanud memuaare on muusikukarjäärist ja tuuridest mööda maailma, on lugude vürtsitamiseks lisanud seiku ja juhtumisi groupie’dega.
Legendaarne Led Zeppelini laulja Robert Plant näiteks eristab kahte tüüpi groupie’sid. Esimesed on need, kes lihtsalt otsivad ühekordset seksi muusikuga. Teised aga käivad bändiga kogu tuuri kaasas, hoiavad nende asju, hoolitsevad, et narkootikumid oleksid pidevalt saadaval ja riided esinemiseks puhta ning loomulikult ka öise lõbustuse eest. Nemad on saanud isegi omaette nimetuse „tuuri abikaasa“, kuid ilmselt selle lõppedes tuleb ka „lahutus“ ja ammendanud naised vahetatakse uute vastu.

On ka naisi, kes on teinud karjääri rääkides võimalikult palju oma kogemusest groupie’na. Näiteks Pamela Des Barres jagab meeleldi oma saavutusi rokkstaaride hulgas, leides, et ka tema ise on sama väärtuslik osa muusikamaailmast kui bändid, kellega ta koos on. Oma kuulsaimas 1980ndatel ilmunud teoses „I´m With the Band“ lubab ta piiluda maailma, kus figureerisid ka sellised legendid nagu Jim Morrison ja Mick Jagger. Pigem figureeris proua Des Barres nende voodis.

Teine naine, kes oma groupie saavutuste poolest piisavalt mainimist väärt, on Carla „Prantsusmaa presidendi kihlatu“ Bruni. 90ndate alguses tuuritas Bruni ringi koos ansambliga Rolling Stone ning see oli avalik saladus, et ta on Mick Jagger armuke. Jagger oli samal ajal abielus. Ise kirjeldab endine supermodell ja laulja seda aega kui emotsionaalset ja rõõmsat perioodi. Ennast groupie’ks nimetada ta siiski ei lase, öeldes „Kui ma ei oleks neilt midagi õppinud, ei oleks ma olnud parem kui mistahes groupie.“

Harva kuuleb neist, kes tunnistavad, et eesmärgiks ongi seks kuulsa inimesega. Esmane lähenemine on pigem tagasihoidlik ümbruse tunnetamine, küsitakse autogrammi, loomulikult kellelegi teise viimiseks, ehk püütakse jätta mulje juhuslikkusest ja kindlasti mitte kui fännist, kes on natuke hulluks läinud.

Pika psühholoogial põhineva seletusega on ka leitud, et groupie lihtsalt väljendab oma pühendumust teatud loomingu vastu. Kuid noored naised lähevad jätkuvalt siiski täiesti võõra inimesega, keda teavad vaid läbi muusikalise loomingu, voodisse. Järjest enam on rokkstaaride kõrval esile kerkinud just räpparid, kellel sellistele tüdrukutele isegi oma nimetus „biatšid“- ilmselt siis nende nägemus asjast.

Oh, kui karmilt see viimane lause nüüd siia lõppu kõlama jäi, kuigi eesmärk oli groupie’dest pigem võimalikult neutraalselt kirjutada. Sest isegi, kui on kellegi rohkem või vähem kuulsa inimese voodist läbi käidud, siis miks mitte nimetada seda lihtsalt pisikeseks vallatuseks? Miks peab kohe solvanguid pilduma? Samas, kui see on juba kujunenud elustiil, siis… mis seal siis ikka.


/Tekst: Kelli Kuldma/