Merje lugu: kas mu 15-aastane tütar on armunud minu elukaaslasesse?

Tänapäeval pole kuigi haruldane, et emal ja tütrel on enam-vähem ühevanune kallim. Kuulmata pole ka lood, kus ema lööb tütrelt või tütar emalt mehe üle. Mida aga teha siis, kui sulle tundub, et oledki just sellisesse peresuhtesse sattunud? 32-aastane Merje kirjutas Buduaarile oma loo tema uue mehe ja 15-aastase tütre liiga headest suhetest. Kas kahtlusteks on põhjust või on tegu siiski hooliva kasuisa ja armastava kasutütre suhtega?

Lepime nii kokku, et mina olen Merje, mu 15-aastase tütre nimi on Mari ja elukaaslase nimi on Toomas. Toomas on 31-aastane mees, kel ka endal kaks last eelmisest suhtest, 10-aastane poiss ja 8-aastane tütar, kuid lapsed elavad emaga Eesti teises otsas. Kogu viimase aja pedofiiliajuttude valguses ütlen kohe alguses ära, et mul pole mingit põhjust kahtlustada, et Toomasel oleks haiglane huvi mu tütre vastu, küll aga panen ma tähele, et mu tütar käitub meie kooselu algusest peale Toomase suhtes kuidagi liiga soojalt ja sõbralikult. Alguses olin ma selle olukorraga väga rahul, aga viimasel ajal muutub see kohati piinlikuks. Näiteks käib Mari pidevalt kodus ringi lühikeste pükste ja maikaga, kus pole all rinnahoidjat. Kuigi olen korduvalt öelnud, et ta on juba noor naine ja peaks siiski kõikide meeste (ka oma pärisisa) ees siivsalt käituma. Kuna olen kauem tööl, olen tulnud koju ajal, mil mu tütar ja Toomas söövad küünlavalgel tütre tehtud õhtusööki (mind ära ootamata). Samuti on aset leidnud olukorrad, kus ma tulen koju ja Mari pea on Toomase süles või kaisus ning nad vaatavad televiisorit. Kui tegu oleks lapse pärisisaga, siis poleks minu meelest midagi selles imelikku, aga kuna minu mees on meiega koos elanud alla viie aasta (st pole olnud tütre juures beebist peale, vaid alles alates 10. eluaastast), siis mina olen pehmelt öeldes segaduses, kas ja mis on normaalne sellises suhtes, kus üks osapool on kasuisa ja teine minu tütar.

Ma räägin ja kirjutan sellel teemal anonüümselt, sest ma tõesti ei tea, mis on õige. Maril pole kunagi korralikku isa olnud - tema pärisisa läks vangi, kui tüdruk oli 4aastane ning peale vabanemist 4 aastat hiljem me enam ei suhelnud kuni tänaseni. Võib-olla igatseb tütar lihtsalt isahoolt ja on õnnelik, et lõpuks on selline mees majas, kellele saab loota ja kellesse uskuda. Nad on tõesti väga lähedased, räägivad kõigest ja näha on, tütrel on Toomasega palju parem läbisaamine kui minuga.

Ühel päeval ütles Toomas, et Mari oli küsinud nõu intiimsematel teemadel. Minuga pole tütar sellistel teemadel rääkinud. Kui olen Mariga asjast rääkinud, siis ta ütleb, et Toomas on talle väga kallis ja on talle nagu isa, aga samas on mulle paar korda vihahoos öelnud, et Toomas on minu jaoks liiga noor (meil on vanusevahe vaid 9 kuud ) ning kui mina ja Toomas peaksime lahku minema, siis tema valib Toomase juurde jäämise. Samuti on ta hommikuti väga vihane, kui ta on kuulnud, et me oleme öösel seksinud - käitub, nagu oleks petta saanud. Ei, ärge valesti aru saage, me ei seksi kärarikkalt, vaid ikka on ju voodi kriuksumist kuulda ka kõige vaiksema asjatoimetamise korral. Kas see kõik on normaalne, mina öelda ei oska. Olen ise pärit tugevast ja tervest perekonnast ning pole kunagi olnud lähedane kasuisaga, et teada ja tunda, millised tunded võivad olla 15-aastasel oma kasuisa suhtes. Küll aga mäletan kooliajast, kuidas ise olin ühte meesõpetajasse armunud ja flirtisin ning olin armukade, kui mõni teine tüdruk rohkem tähelepanu sai, ning kuidas mulle meeldis ühe klassiõe isa, kes oli oluliselt noorem kui minu isa. Pole välistatud, et ka minu 15-aastasel on omalaadi armumine minu elukaaslasesse.

Ootan nõuandeid naistelt, kes on kokku puutunud sarnase olukorraga.

Merje