Villu Parvet: kui ta jätab su maha…

Villu Parvet: kui ta jätab su maha…

Mahajäetud saada on alati vastik. Enamik meist on seda tunnet tundnud ja püüdnud sellega toime tulla. Mida rohkem teist inimest armastad, seda valusam ja laastavam see tundub. Ometi on lähemalt vaadates ka majajäetud saamisel mitu etappi, mille läbid. Kui neid tead ning paremini mõistad, on sul vähemalt pisut kergem.

Mahajäetud saada on alati vastik. Enamik meist on seda tunnet tundnud ja püüdnud sellega toime tulla. Mida rohkem teist inimest armastad, seda valusam ja laastavam see tundub. Ometi on lähemalt vaadates ka majajäetud saamisel mitu etappi, mille läbid. Kui neid tead ning paremini mõistad, on sul vähemalt pisut kergem.

 

Valu on suur igal juhul. See, et ennast mahajäetuna väga halvasti tunned on igati põhjendatud. Erinevate uuringute kohaselt on mahajäetud saamisega seotud hingevalu vahel isegi kõige suurem valu elus üldse ning võrreldav sinu lähisugulase surmast tekkiva traumaga. Seega ei ole suured kannatused ning enda väga halvasti tundmine märk sinu nõrkusest. Vastupidi – see näitab, et oled inimlik.

 

Võta suhet nagu elu. Kannatused on paljudel mahajäetud naistel kordades suuremad, sest nad on langenud „igavese armastuse müüdi“ lõksu. Erinevalt romantilistes filmides nähtust või tundeküllases muusikas esitatust ei pea olema ega saagi olla armastus alati igavene. Säärane ootus muudab selle lõppemise kordades valusamaks ja haavavamaks. Armastust tasub võtta nagu elu, millel on algus ja lõpp.

 

Südame purunemine. Sa tunned, et ta purustab su südame täielikult ka enamasti selle löögi ootamatusest tulenevalt. Ka selles pole midagi imelikku. Kui oled olnud armastav naine, siis on loomulik, et väga paljud asjad sinu elukorralduses ja sinu enese maailmas on olnud seotud armastusega tema vastu. Mõtetes stiilis „ta oli minu jaoks kõik“, ei ole samuti midagi ebanormaalset – see lihtsalt näitab su südame suurust ja pühendumust.

 

Kannatuse ja võimaluste tee. Kui oled maha jäetud, tunned järjest erinevaid tundeid ja need etapid on uskumatult sarnased paljude naiste puhul. Väga valusasti saab kannatada sinu arvamus sellest, kes sa oled, samuti sinu turvatunne. Samas sisaldavad need etapid ka võimalusi. Võid tunda ennast kohe kasvõi pisut paremini kasvõi selle pärast, et sa pole tegelikult üksi. Veidral viisil nutavad sinuga koos kõik maailma mahajäetud naised.

 

Saatuslike sõnade kuulmine. Kui kuuled, et su mees su maha jätab, tunned enamasti äärmiselt tugevat valu nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Enamik naisi mõtleb, et „see ei saa juhtuda minuga“. Sarnaselt inimest hävitavatele kroonilistele haigustele või teistele õnnetustele püüab naine vähemalt alguses juhtunut eitada ning siiralt arvabki, et „mees ei saa talle seda teha“. Ometi tuleb leppida faktiga, et suhtest väljumine on poolte õiguseks. 

 

Paanika ja kõige lubamine. Tavaliselt järgneb esimesele šokile paanika ja kauplemise faas, milles võid olla valmis lubama ellu viia mis iganes muutusi. Oled löödud ja hirmul ning valmis väga meeleheitlikult muutuma. Ometi tasub selles faasis veidi kainemalt läbi mõelda, mida sa tegelikult oled valmis tegema ja muutma. Taastades suhte täiesti ebaõiglastel alustel enese jaoks pikendad lihtsalt enda valu ja kannatusi.

 

Läbirääkimiste faas. Kui midagi on võimalik muuta, siis saad selle osas kokku leppida. Seni, kuni kõik ettepanekud on põhjendatud ning tasakaalus, pole selles midagi halba. Pane lauale see, millesse reaalselt usud. Mis aga kõige olulisem – määra sellele faasile lõpp-tähtaeg. Kui olete tülide, tüdimuse, tasakaalu puudumise, erinevuste, väliskeskkonna, petmiste või muu säärase pärast lahku läinud, ei saa läbi rääkida igavesti.

 

Nutmine on väga hea. Kui rääkimise tulemusena jõuate järeldusele, et asi on lõplik, tahaksid sageli meeletult nutta. Nüüd on see kõik sulle ka tegelikult kohale jõudnud ning tunne on sama laastav kui sellest algselt kuuldes. Mõtled tast kogu aeg, iga laul või armastusfilm tundub rääkivat teist. Ära põe nutmise pärast! Nuta nii palju kui saad. Ära hoia tagasi – mida rohkem nutad, seda kiiremini selle faasi läbid.

 

“Kõik oli minu süü!“ Järgmises faasis hakkad sageli ennast süüdistama. Selles pole ka midagi erakordset, sest enda kohta sa tead kõige rohkem. Järsku nagu ujuksid pinnale kõikvõimalikud patud, mis su elus kunagi tehtud said, ning tunned, kui palju oled tegelikult väiksemate ja suuremate asjade osas eksinud. Ära muretse – see on lihtsalt faas, mille ka kõige paremad ja korralikumad tüdrukud läbi käivad.

 

„Kõik on tema süü!“. Järgmisena jõuad tavaliselt endise meheni ning näed kõiges tema süüd. Ka siinkohal ära unusta, et absoluutsed väited (näiteks „kõik“, „alati“, „kunagi“) on valdavalt valed. Sarnaselt eelmisele faasile leiad ka nüüd imekombel hoopis vastupidisele rohkesti tõendust. Ka nii mõelda on normaalne, peaasi jällegi, et ka selle faasi läbid. Väga paljud naised jäävad kahjuks ühte nendest faasidest kinni ning see on ülimalt kurnav.

 

Tegelikult kannatab tema rohkem. Kui põed maha jäetud olemist, võib abi olla ka mõttest, et tema kannatab tõenäoliselt rohkem. Mitmed uuringud näitavad, et valdavalt kahetseb mahajätja kõike suuremal määral ja tunduvalt pikaajalisemalt kui mahajäetav. Sinuga koos ei lahku tema elust probleemid ning tihti tulevad ka kõik head mälestused teda valusalt kummitama ja seda sõltumata sellest, mida ta sulle räägib. 

 

Lahkuminek on võimalus. Sulle võib abi olla ka mõttest, et tihti on maha jäetud naine isegi protsessi algatanud mehele mingil veidral moel tänulik, kuigi see võib momendil tunduda sulle täiesti võimatu. Samas on see finiši joon tegelikult stardijooneks millelegi hoopis muule. Väga paljud asjad lihtsalt ei saaks su elus juhtuda, kui seda lahkuminekut poleks. Ära vähemasti välista, et oled selle üle veel tulevikus tänulik.

 

„Kes ma olen?“  Iga suhe on osa sinust ning selle lõppemisel kaotadki selle osa enesest. Sa ei tunne ennast terviklikuna ning pead enda uuesti üles leidma. Enese otsimine on faas, milles asjad sinu elus ja sinus eneses kindlasti muutuvad. See on fakt. Oluline on aga suunata need muutused positiivseks. Kui tead arvestada, et sinu olemuses ei jää kõik endiseks, siis ära püüagi seda säilitada – pigem väldi halba ning jõua uue parema eneseni.

 

Viimane niidike. Sageli kirjeldavad end uuesti leidnud naised hetke, mil nad justkui kääridega lõikaksid läbi viimase niidikese enese ja eksmehe vahel. See on suur vabanemine ning sõltuvalt olukorrast võib juhtuda kuude või aastate jooksul. Rusikareegel on, et see viimane niidike õnnestub läbi lõigata umbes kolmandiku pikkuse aja jooksul suhte kestusest arvestatuna saatuslike sõnade kuulmisest.

 

Sinu südame ukseke. Sinu süda on nagu korter, mille võti on seni eks mehel, kuni sa pole ennast uuesti avastanud ja viimast niidikest läbi lõiganud. Seetõttu ei saa sa sinna korterisse ka kedagi teist sisse tuua, sest kutsudes külalisi võid järsku avastada, et neid tervitab vahepeal sisse astunud eksmees. Sa vajad edasi liikumiseks lõplikkust. Kui sa oled mingis faasis kinni, ei ole võimalik seda südame uksekest seestpoolt lukustada. 

 

Kõik saab uue täienduse. Kui kõik etapid on läbitud, näed toimunut järsku hoopis teisiti. Protsess on lõppenud ning sa ei pea oma eksi enam vihkama. Saad aru, et ta on olnud sinu enese valitud teekaaslane, kellest võib saada sõber. Sa ei karda temaga enam suhelda ning suudad talle andestada (ära unusta, et ka tema on palju kannatanud). Nii on tegelikult igas mõttes kergem – eriti sinu enda jaoks.

 

 

Buduaarile Villu Parvet

raamatu “Seks, vein ja kutsikad” autor