Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPINURK: JOOGA LAISKADELE: Istud padjal, sulged silmad, avad suu, laulad ja usaldad

Monika Kuzmina

erakogu

Tervendavate mantrate väeõhtul üles astuv väelaulik Jane Kruus selgitab, et mantra tähendab sanskriti keeles sõidukit või vahendit, millega jõuda oma meeleni ehk jõuda sellesse keskmesse. “Tihti peale mõeldakse mantra all ainult seda, et see on millegi kordamine. Aga mantra on midagi suuremat ja võimsamat.

Nullpunkt, kus kõik lahustub vaikusesse Kui budistlikus traditsioonis öeldakse: “I’m nothing” ehk olen mitte miski, siis hinduismis öeldakse “I’m everything” ehk ma olen kõik. Jane selgitab, et mõnes mõttes on see üks ja sama – kas ma olen mitte miski või kõik. “See nullpunkt ja tasakaal, kus kõik lahustub vaikusesse ongi see koht, kuhu mantra sind viib. Seal saad ise otsustada, kas sa oled mitte miski või oled kõik,” räägib Jane. Jane selgitab, et ta ise jõudis mantrateni lavaka esimest kursust lõpetades. “Avastasin, et läbi rollimängude ja maskide ette panemise on jube raske iseendani tagasi jõuda. See tee minuni tagasi oli väga hägune ja hakkasin iseennast otsima – nii leidsingi mantrad,” meenutab ta. Ta sõnab, et mantrate laulmine, muusika ja väelaulud on palju muutnud seda kurssi, mille teel ta oli. Ta rõõmustab, et saab oma elus teha midagi sellist, mis talle kõige enam meeldib ja sellega leiba teenida. “See oli ideaalne variant minu jaoks ja on siiani. Kasutan laulupraktikat ka siis, kui ei saa väelauluringe teha. Mul on väike beebi, aga ikkagi kodus laulan kogu aeg, tundide viisi,” räägib ta. Mantrad on jumalate keel Mantrad ja sanskriti keel on tegelikult jumalate keel, see ei ole Jane sõnul inimese välja mõeldud keel, vaid on maailmale saadetud resonantsi ja vibratsiooni tõstma. Igal silbil on oma tähendus ja kui neid ka mitte teades mantrat korrata, muutub vibratsioon ikka ning tekib armastus ja rahu. Jane teekond laulmisega sai alguse sankskritikeelsetest mantratest, aga nüüdseks laulab ta laule ja palveid erinevaates keeles ning seetõttu kasutab ka sõna väelaulud – need on laulud armastusest, headusest, lihtsusest, puhtusest ja ehedusest ehk kõigest, mis tuletab meelde, mis on ilus meie sees ja ümber. Väelaulud on regilauluvormis kooslaulmised – on eeslauljad ning need, kes kooris järele laulavad. Eestlased on Jane sõnul ikkagi laulurahvas ning eriti annavad laulud väge praegusel ajal, mil inimesed otsivad rohkem teed iseendani. “Mantrate laulmine on nagu jooga laiskadele, kus sa ei pea olema üheski keerulises asendis, vaid istud oma padjal, paned silmad kinni, teed suu lahti, laulad ja usaldad,” kirjeldab ta ja lisab, et selles on sees aastatuhandete tarkus, mis viib sind meditatsiooni.