NIPINURK: KUIDAS luua lapsele mugav ja tervislik õppimiskoht?

NIPINURK: KUIDAS luua lapsele mugav ja tervislik õppimiskoht?
erakogu

Eesti ainus sertifitseeritud Euroopa ergonoom Triinu Sirge sõnab, et enamasti küll valmistutakse lapse 1. klassi minekuks põhjalikult – ostetakse kirjutuslaud, tool, laualamp ja kooliks vajalikud õppevahendid, kuid tihti valitakse teadmatusest staatilised komplektid, mis ei kasva koos lapsega ja mille taga õppimine õiges asendis on võimalik vaid väga lühikest aega. Sirge annab nõu, kuidas luua õppimisnurk, kus õppimine oleks mugavam ja tervislikum ning et õppimiskoht kasvaks koos lapsega – ta kinnitab, et ühe ergonoomilise laua-tooli komplektiga saavad õiges asendis töötada nii lapsed kui täiskasvanud pikkusega 100-190 cm.

Hea asend on alati oluline

Sirge hinnangul ei ole vahet, kas kodune õppimisnurk kujundatakse selleks, et veeta seal pikki päevi või tunnike päevas – hea asend on alati väga oluline!

Ta tõdeb, et see on üsna tüüpiline arvamus: ”Oh ma enda taburetil köögilaua taga korra istun sülearvutis, mis see mulle ikka teeb”. ”Jah, kohe ei teegi midagi, aga kui neid ”korra” kreeka-E istumisasendeid koguneb, siis lõpptulemuseks ongi kõver selg,” märgib ta.

Kui laps on koolis juba veetnud pika päeva ja tuleb koju taaskord õppima, võiks õppimisnurk olla selline, et tema keha saab liikuda: istuda ja seista vaheldumisi. Nii on vereringe parem ja seetõttu paraneb ka õhtusel tunnil õppimisvõime, sest aju saab rohkem hapnikku. Teiseks tasub mõelda sellele, et laps teeb lisaks koolitööle kodus sageli ka muid tegevusi istudes: joonistab, kasutab arvutit jms. Niimoodi tuleb kokku hulk töötunde laua taga, mida oleks võimalik veeta ilma, et hiljem kõvera selja tõttu peaks arste mööda jooksma.

”Arusaadav, et rahalised võimalused seavad teatud piirangud, kuid kokkuvõttes on odavam osta üks lihtsasti reguleeritav ergonoomiline tooli-laua komplekt, kui vahetada mööblit paari aasta tagant. Kinnitan, et kvaliteetse reguleeritava koolikomplektiga saab laps hakkama 1. klassist 12ndani ja enamgi veel ning selline kvaliteetne komplekt maksab 500-600 eurot,” sõnab Sirge.

Puudujäägid ergonoomikas on ka koolides

Sirge tõdeb, et probleem ergonoomika osas on ka koolides. ”Kogu mööbel lastele on pigem lihtne. Näiteks aasta tagasi läks minu laps 1. klassi ja ma teadlikult uurisin koolide taset selles osas, eriti just algklassides, kus laps on õrnas eas. Ja tuleb tunnistada, et keegi ei oska seal sellele tähelepanu pöörata. Mina valisin lapsele kooli selle järgi, et seal oleks vähegi ergonoomilisem tool ja laud. Laps veedab ju suurema osa päevast koolipingis ja ainult istudes. Oleks äärmiselt vastutustundetu mitte sellele tähelepanu pöörata,” rõhutab ta.

Koolidesse on hakatud ostma rohkem reguleeritavaid komplekte, kuid need on sageli sellised, et reguleerimiseks vajatakse eraldi tööriistu. See tähendab, et laps ei saa ise enda pikkuse järgi mööblit sättida ning õpib ikkagi tihtipeale asendis, mis ei vasta tema kehapikkusele. Enamasti reguleeritakse sellist mööblit kord aastas, kuid nagu täiskasvanud, nii on ka lapsed ühes vanuses väga erineva pikkusega ja seetõttu enamikule selline süsteem ei sobi. Klassist klassi liikudes ei ole siis ammugi võimalik ergonoomikat tagada.

”Tegelikult peaks lastele juba varasest east rääkima, mida istumisel, seismisel tähele panna ja kuidas leida enda jaoks õige, mugav asend. Siis on lapsed võimelised ise leidma õige kehaasendi ka siis, kui liigutakse erinevate klassiruumide vahel. Teine aspekt ongi asendite vahetamine – lastel peaks olema võimalik õppida vahelduvalt istudes ja seistes – see on uus normaalsus, mida praktiseerivad ka teadlikud täiskasvanud järjest enam,” soovitab Sirge.

Ergonoomiline koolikomplekt võimaldab asendit niimoodi vahetada ühe lihtsa liigutusega, tegemata lärmi, et see ei segaks teisi klassiruumis.

Mõelda tuleks ka tooli peale – tool, millel istume 90 kraadise nurga all nii puusast kui põlvedest, ei ole pikemas perspektiivis tervislik. ”Saan siinkohal tuua näiteid Soomest, kus klassiruumid on tõepoolest ergonoomilisemad – lastel on võimalik ise valida, kas olla seisvas või istuvas asendis ja istutakse sadultoolidel, mis on parim võimalik asend istumiseks. Laste puhul on eriti oluline kehaasendile tähelepanu pöörata, sest lapseeas lihasmällu kinnistunud vale kehaasend saadab inimesi ka täiskasvanueas,” räägib Sirge. Kuidas vältida kodutöödega voodis lösutamist?

On väga sage nähtus, et suuremad lapsed kolivad süle- või tahvelarvutiga voodisse. Ühest küljest peitub põhjus selles, et soovitakse mugavamat asendit, teisalt on teatud vanuses normaalne katsetada ja mitte hoolida, kuidas oleks ”õige” selles olukorras käituda. ”Ma usun, et kui esimesest kooliastmest alates oleks lastel teadmine, miks on oluline hea kehaasend ja milline see õige asend on, siis kohtaksime lösutajaid palju harvem,” soovitab Sirge lapsele õiget kehaasendit juba varakult tutvustada.

Teine põhjus peitub kindlasti selles, et olemasolev mööbel ei pruugigi lapsele mugav olla, see ei vasta tema kehamõõtudele ning seetõttu peab ta ka seal istudes olema ebaloomulikus asendis. Vahel pakuvad vanemad ise eeskuju, kui päev kodukontoris möödub diivanil või voodis – ka sellisel juhul on asi tõenäoliselt teadlikkuse puudumises, sest vähesed teevad teadlikult halbu valikuid.

Olgu põhjus milline tahes, sülearvutiga pikalt voodis veedetud aeg ei ole Sirge sõnul hea rühile ega silmanägemisele. Lösutamist ei õigusta ka see, et pikk koolipäev on juba seljataga, sest pikka aega arvuti taga lösutamisega tekitame pinged teistesse kehaosadesse. Hea kehaasend aitab vältida kaela-, õlavöötme- ja seljavalu, mis on tänapäeval üha süvenev nähtus, kuid sama oluline on ka valgustatus. Sülearvuti ekraanilt tulevast valgusest ei piisa, et silmad saaksid ohutult nägemisülesannet täita ja voodis on harva head lisavalgustust, mida õppimiskohale suunata. Pikk ekraaniaeg koormab nägemist niigi, seega on eriti oluline tagada sealjuures piisav valgustus, et vältida peavalusid ja silmanägemise nõrgenemist.

”Ergonoomika alustala on, et iga järgnev asend on parem kui eelmine ja see kehtib ka siin. Kui selg on koolipäevast kange, tee sirutuspaus ja kui tunned endiselt soovi lösutada, siis tee seda ergonoomiliselt ehk võta appi sülearvutialus ja lösuta 20 minutit, peale seda vali uus asend,” soovitab Sirge.

Sirge rõhutab, et niisama oluline kui koolis, on oluline liikuda vahetundidel ka koduõppel olles. Kõige parem oleks vahetunnil hingata veidi värsket õhku kas õues, rõdul või avada aken. Olenemata sellest, kas ollakse värskes õhus või toas, tuleks igal juhul liikuda, et parandada vereringet ja vabastada lihased tekkinud pingest. Selleks sobivad erinevad sirutus- ja venitusharjutused või kasvõi ühest toast teise kõndimine. ”Kes vajab liikumiseks rohkem motivatsiooni, saab Youtube’ist otsida erinevaid toredaid videoid, kus lühikesed ja lihtsad sammukombinatsioonid kutsuvad kaasa tegema,” soovitab Triinu Sirge.

Sarnased artiklid