NIPINURK: Kust tulevad väärtused ja kuidas muuta need paremaks?

Igaüks on sündinud teatud olude keskele ja väärtusi määratlevad meie kogemused Kas sündisime keset viletsust või luksust? Kus meid kiideti? Vanemad ja hooldajad on sageli meie kõige valjuhäälsemad fännid ja kriitikud. Ehkki teismeliseaastatel võime mässata, tunneme sageli tungi neile autoriteetseile kujudele meeldida ja neid matkida. Vaadates ajas tagasi, mõtle, mismoodi veetsid koos vanematega aega. Mängides, vestlust nautides, projektide kallal koos töötades? Mida nad ütlesid, mis on kõige tähtsam – ja kas see oli kooskõlas sellega, mis oli neile kõige olulisem? Kelleks nad tahtsid, et sa saaksid? Mida nad tahtsid, et sa saavutaksid? Missugust käitumist nad sinult ootasid? Kas sa imasid neid ideaale endasse ja kas need on sinu heaks töötanud? Teine võimas mõjutaja algusest peale on Shetty sõnul haridus. Õppeained, mida õpetatakse. Kultuuriline vaatenurk, millest lähtudes neid õpetatakse. Millisel viisil õppimist meilt oodatakse. Shetty rõhutab, et faktikeskne õppekava ei julgusta loovust, kultuuriliselt kitsas lähenemisviis ei soodusta sallivust teistsuguse tausta ja päritoluga inimeste suhtes ja annab vähe võimalusi süüvida asjadesse, mis tekitavad meis kirge, isegi kui teame varasest east, mis need on. “See ei tähenda, et kool ei valmista meid eluks ette – ja leidub palju erinevaid haridusmudeleid, millest mõned on vähem piiravad –, kuid tasub astuda sammuke tagasi, et kaaluda, kas need väärtused, mille koolist kaasa võtsid, tunduvad sinu jaoks õiged,” nendib ta. Väärtusi mõjutab see, mis imendub meie meelde Mungana õppis Shetty varakult tundma, et meie väärtusi mõjutab kõik see, mis imendub meie meelde. Me ei ole meie meel, kuid meel on vahend, mille abil otsustame, mis on südamest tähtis. Filmid, mida vaatame, muusika, mida kuulame, raamatud, mida loeme, telesaated, millega liialdame, inimesed, keda jälgime võrgus ja võrgust väljas. See, mis on meie uudisvool, toidab meie meelt. Mida rohkem oleme süvenenud kuulsuste klatšimisse, edu kujutistesse, vägivaldsetesse videomängudesse ja muret tekitavaisse uudistesse, seda enam on meie väärtused määrdunud kadeduse, hinnangute, konkurentsi ja rahulolematusega. “Kui lõpetame ümbritseva maailma arvamuste, ootuste ja kohustuste kuulamise, hakkame kuulma iseennast,” annab Jay Shetty edasi väärtusliku mõtte.