Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPINURK: MILLISE MÕTTELAADIGA inimesed jõuavad elus kaugemale?

Monika Kuzmina

pilt: Shutterstock

Meie suhtumisel ellu ja õppimisse pole meie vanusega mingit pistmist. See tuleb meie hoiakust. Algaja mõttelaad on huvitav – miks mõttelaad ning tähendab vastuste saamiseks paljude küsimuste esitamist. Niisamuti tähendab see olla avatud ning haavatav. 

John C. Maxwell kirjutab raamatus „15 hindamatut kasvuseadust“ algaja mõttelaadi olulisusest.
  • Algaja mõttelaadiga pole sul mainet, mida säilitada ning su õppimissoov on tugevam, kui soov hea välja paista.
  • Sa pole etteantud reeglistikust ega n-ö aktsepteeritud mõtteviisist nii mõjutatud.
  • Algaja mõttelaadiga inimesed vaatavad elu nagu lapsed – uudishimuga.
  • Algaja mõttelaadiga inimeste vastandid on kõiketeadjad. Nad on enda arvates eksperdid. Neil on palju teadmisi, kogemusi ja nad on väga haritud, nii hakkavad nad küsimuste esitamise ja kuulamise asemel rääkima ning vastuseid andma. Kui inimene vastab rohkem, kui küsib, võid kindel olla, et ta on oma tegevuses aeglustunud ning kaotanud enesearenguks vajaliku sisemise põlemise.
Teadlane ja filosoof Georg Christoph täheldas: „Esimene samm tarkuse poole on kõiges kahtlemine ning viimane kõigega leppimine.“ Need on pideva kasvamise toed. Küsi miks. Uuri. Hinda avastust. Korda. See on päris hea kasvuvalem. Ära iial unusta, et see, kes kõiki vastuseid teab, pole õigeid küsimusi esitanud. Uudishimulik, algaja mõttelaadiga ja kasvav inimene võtab oma ebaõnnestumisi vastu täiesti teisiti kui mitte uudishimulik inimene. Enamus inimesi näeb ebaõnnestumistes, vigades ja vääratustes nõrkuse märke. Kasvavad ja arenevad inimesed näevad selles aga progressi märki. Nad teavad, et on võimatu asju ilma vahel ebaõnnestumata pidevalt proovida. See on uudishimuliku teekonna üks osa.