NIPINURK: Tahad pidada eduka kõne? Pea silmas neid nõuandeid

Olulise kõne puhul ei vabanda ettevalmistamatust välja miski Küll aga rõhutab Anderson, et on oluline teha vahet ettekirjutamata kõnel ja ettevalmistamata kõnel. Olulise kõne puhul peab kindlasti ette valmistuma. Paljudes ettekirjutamata kõnedes on poolikud selgitused, ebaloogilisus, vahele jäetud olulised punktid ja kohmakas tekstist üle jooksmine. Väga palju oleneb sellest, millisele teekonnale tahad publikut viia. Ühe loo ümber ehitatud kõne on oluliselt lihtsam kui kõne, millega tahad midagi keerulist seletada või nüansirikkaid argumente esitada. Peamine protsess Andersoni sõnul on minna tagasi teekonnametafoori juurde ning esitada endale küsimus, milline näeb välja selle teekonna iga samm. Märkmetes või mentaalsetes märkmetes peaksid olema vähemalt iga sammu pealkirjad, millest lähtuda. Nõuandeid, kuidas siis valmistuda ettekirjutamata kõneks Äkitselt ei suuda sa leida peamise mõtte seletamiseks vajalikke sõnu. Ravim: harjuta kõval häälel iga sammu puhul erinevaid versioone, kuni oled kindel, et oled ise oma peas saavutanud täieliku selguse igas punktis. Jätad midagi äärmiselt olulist vahele. Ravim: ehk on hea harjutada ühelt punktilt teisele üleminekut, et järjestus tunduks loogiline. Võib-olla on hea pähe õppida üleminekulaused ja need endale üles kirjutada. Lähed üle aja. See pahandab konverentsi korraldajaid ja sinule järgnevaid osalejaid. Ka publiku võib see stressi ajada. Ära nii tee! Ainsad ravimid on: a) harjuta kõnet mitu korda, et oleksid kindel, et suudad seda ette kanda ajaraamist kinni pidades. Kui ei, pead materjali vähendama; b) jälgi hoolega kella ja tea, kui kaugel peaksid olema siis, kui pool aega on möödas; c) valmista ette kõne, mis mahub kogu ajalimiidist 90% sisse. Üks kiusatus, mille ohvriks paljud esinejad langevad, on slaidide kasutamine toena Kõige hullemal juhul tähendab see masendavaid slaide, mis on topitud täis teksti ja punkte, millest kõneleja rangelt kinni peab. Enamik inimesi juba mõistab, et see on üks kõne hullemaid vorme. Igal väljaöeldud, kuid slaidil juba nähtud sõnal ei ole Andersoni sõnul mitte mingit mõju. See pole kellegi uus. Hästi struktureeritud slaidid võivad lisada enesekindlust, mis aitab kõnet lõpuni ette kanda, aga seda tuleb teha peenelt. Võid näiteks lisada mingi pildi, mis viitab kõnes mingile konkreetsele teemale. Kui toppama jääd, liigud järgmise slaidi juurde ja see peaks Sind reele tagasi aitama. Aga pea meeles, et see pole ideaalne lahendus. Elegantne slaidide vahetamise ajastus võib kõnele palju juurde anda. Uus slaid tuleks enne selle paljastamist põnevaks teha. “Ning see viib meid linnade tuleviku juurde...” (ja vahetad slaidi) on palju veenvam ja põnevam variant kui (vahetad slaidi) “Ah jaa … Nüüd tahan teile rääkida linnade tulevikust”. “Ausalt öeldes on vanaaegsed kaartidele käsitsi kirjutatud märkmed endiselt täiesti normaalne viis end reel hoida. Kasuta sõnu, mis tuletavad meelde olulisima lause või fraasi, mis aitab meeles pidada järgmist sammu,” soovitab Anderson. Ta kirjutab, et oluline on mõista, et publikut ei heiduta mitte kuidagi enese jaoks tehtud hetkeline paus. Sina võid end ebamugavalt tunda. Nemad ei tunne. Oluline on selle pärast mitte põdeda. Kui superstaar DJ Mark Ronson TED2014 üritusel rääkis, oli ta selles aspektis täiesti meisterlik. Ta kaotas ühel hetkel järje, kuid naeratas lihtsalt, jalutas veepudeli poole, võttis lonksu ja ütles saalile, et tal tekkis mälulünk, uuris oma märkmeid, võttis uue lonksu ja kui ta kõnega edasi läks, meeldis ta rahvale veelgi rohkem.