Kui tähtsad asjad ei püsi enam meeles

Kadri Põldma
[email protected]

Sügise saabudes muutume üha hajameelsemaks ning rõõmsad mälestused möödunud suvest segavad meid töösse keskendumast. Mida siis teha, kas suikuda talveunne ning oodata järgmist ergastavat kevadet? Seda võivad kahjuks endale lubada vaid mõned karvasemad tegelased oma koobastes. Inimesed võiksid oma hajameelsuse ja mööda suve laiali oleva mälu jaoks teha veidi trenni, et saadav info paremini talletuks.

Olen täheldanud, et mida sombusemaks õues läheb, seda sombusemaks lähevad ka lood minu peas. Tihti tuleb ette seda, et lähen teisest toast midagi tooma, sinna jõudes pole mul õrna aimugi, mida tooma läksin. Kas selline olukord tuleb ka teile tuttav ette?

Meesterahvastel pidi see mälu probleem veel sellisel kujul avalduma, et välja prügikasti viima minnes unustatakse ära, et naine kodus ootab ning avastatakse end „kogemata” sõpradega kohalikust pubist või baarist, prügiämber baari ukse taga truult ootamas.
Õnneks on inimene selline aparaat, kelle mälu lihtsate tehnikate abil parandada saab.

Kõige lihtsam viis mälu treenida on koondada tähelepanu ja keskenduda õpitavale. Teine võtmeküsimus peitub oskuses leida seoseid talletatava ja juba teatu-tuntu vahel. Kui inimene leiab need sidemed, loob kujutluspildid, on meeldejätmine peaaegu 100-protsendiliselt garanteeritud.
Inimese meelespidamisvõime kasvab elu jooksul astmeliselt. Parim on see 20-25- aastaselt, meelespidamisvõime säilib keskmisel tasemel umbes 40-45 aasta vanuseni, seejärel hakkab vähenema. Kõige parem on kohe noorelt mälu treenima hakata, nii on ka vanemana potentsiaal suurem ka.

Siin on teile 11 nippi mälu parandamiseks. Õpetage need selgeks ka oma meespooltele, siis pole teil vaja muretseda eelneva prügikasti välja viimise hirmujutu pärast.

1. Mõtle täpile.
Kõige lihtsamat keskendumist soodustavat harjutust saab igaüks teha kodus või näiteks bussis istudes. Tuleb istuda mõni minut liikumatult paigal, kujutleda keset oma otsaesist musta täppi ja keskendada mõtted just sellele punktile. Kui keskendumine ühele kindlale asjale on muutunud juba täiesti automaatseks, seisab kõik vajalik paremini meeles.

2. Pildista.
Sageli ei meenu, kuhu panid toa- või autovõtmed: kui võtmed kusagile paned, tõsta käed üles asendisse, justkui pildistaksid seda kohta.

3. Räägi iseendaga valjusti.
Jätsin auto/meie buss jäi tagumisele parkimisplatsile kolmanda posti juurde. Ära häbene seda valjusti öelda.

4. Pane hädavajalik kirja.
Pole mõtet kõiki tarvilikke päevakohustusi meelde jätta, pane need kirja.

5. Tee endale märkmik peas.
Alusta iga hommikut oma peas oleva märkmikulehekülje meeldetuletamisega: mida on vaja täna teha

6. Sobita kokku nimi ja nägu.
Kui sulle tutvustatakse uut inimest, jäta meelde tema näost midagi silmatorkavat - paksud huuled, kõrged kulmud, pruunid silmad jne.

7. Määra asukoht!
Kõik sündmused on seotud mingi koha, inimese, sõiduki, ilma või muu säärasega.

8. Kasuta värve.
Küllap igaüks on õppimise ajal raamatusse jooni alla vedanud, märgi ka eri sündmused mõttes eri värvidega.

9. Tee kodutööd.
Enne tähtsat sündmust, kõnet vms. kirjuta kõik ütlemist vajav üles ja korda seda paar korda.

10. Säilita rahu.
Stress ja muretsemine raskendavad meeldejätmist. Katsu igas olukorras olla rahulik ja keskenduda.
11. Õpi unustama.
Aju tervise seisukohalt on tähtis ka unustada, vähemtähtis välja visata. 90 protsenti saadud infost ununeb esimese 9 tunni jooksul, kui inimene seda ei kasuta. Kuidas aga unustada kunagi aktiivselt talletatud infot?

Kuidas näiteks unustada ära kunagiste klassivendade keskkooliaegsed telefoninumbrid? Ebameeldivad mälestused? Üks võimalus on ebavajalik info blokeerida - nii kui see meenub, kohe mõelda millestki muust, n.-ö. vägisi luua uus seos, teadlikult lülituda ümber uuele mõttele. Nii võib juba 1-2 kuu pärast avastada, et valusaid emotsioone enam ei teki.