Suvine aeg, kas puhkus või suur tööotsimise maraton?

{:293501 width=120 height=80 align=right}Paljude jaoks tähendab suvi puhkuse ja lõõgastumise aega. Mitmed inimesed võtavad end töölt vabaks, et perega puhkama sõita või aias midagi kasulikku ära teha. Mõtlesin välja uurida, kui palju on tegelikult neid inimesi, kelle jaoks suvi muutub katkematuks tööotsimise ja töötamise maratoniks?

{:293501 width=120 height=80 align=right}Paljude jaoks tähendab suvi puhkuse ja lõõgastumise aega. Mitmed inimesed võtavad end töölt vabaks, et perega puhkama sõita või aias midagi kasulikku ära teha. Mõtlesin välja uurida, kui palju on tegelikult neid inimesi, kelle jaoks suvi muutub katkematuks tööotsimise ja töötamise maratoniks?

Iga päev astub minu kontorist läbi mitmeid inimesi, nii mehi kui naisi, kõigil üks ja sama soov – leida tööd. Kes otsib tööd suveks, kes pikemaks ajaks. Võiks ju ekslikult arvata, et suvi on puhkuste aeg, kuid julgen väita, et see aeg on minu kontoris üks kiiremaid üldse. Olen pidanud väikest arvestust ja teinud statistikat suviste tööotsijate kohta.

Kõige suurem arv, umbes 35% tuli kokku neid tööotsijaid, kes on suvevaheajal ja otsivad tööd vaid suveks. Väga palju on alaealisi, kellel mingeid otseseid oskusi ega kogemusi pole. Neil puudub kindel teadmine sellest, kus ja kellena nad sooviksid töötada. Alaealistest tööotsijad on ka  kõige raskem grupp, kellele tööd leida. Mida soovitan teile, kallid noored? Kõigepealt mõelda välja, millist tööd tahaksite teha, lähtuvalt enda võimetest ja vastupidavusest. Ei soovita teha valikut palga suuruse alusel, sest mida suurem palk, seda suurem on vastutus ja oluliselt raskemad tööülesanded. Koostage ka CV, sest nii on tööandjal palju lihtsam teist ülevaatlik pilt saada ja teile tööd pakkuda.

{:293504 width=120 height=94 align=left}Veidi vähem, umbes 30%, kuid kellele oluliselt kergem tööd leida, on kesk-eriharidusega oskustöölisi, peamiselt mehi, kellel on kas eelnev kogemus või vastav haridus olemas. Tänapäeval on kõige suurem nõudlus just lihttööliste järele, kellel oleks mõni kindel oskus või kutse õpitud. Ka palk on oskustöölistel üle Eesti keskmise palgamäära kõrge. Eestis on mitmeid kutsekoole ja haridusasutusi, kust saab kätte korraliku erialase koolituse. Miks mitte valida kindel kutse, kui tuleviku perspektiivist vaadatuna on head eeldused tööd leida ja korralikult tasustatud saada? Soovitan soojalt. Sellistel töökohtadel on ka palju arenguvõimalusi, sest kui kutse on omandatud ja sellel alal palju kogemusi saadud, on teil head eeldused kõrgematele kohtadele pääseda, nagu näiteks tootejuhid, osakonnajuhatajad jm. Tuleb olla julge, pealehakkaja ja vähemalt 101%  pretensioonikas.

Aga mis peamine, tuleb jõuda endas selgusele ja väärtushinnangud paika panna, kas raha kaalub üles akadeemilised teadmised. Tihti on nii, et õpitakse üht, kuid tööle asutakse hoopis teisele alale. Teadmisi pole kunagi üleliia ja hea on täiendada end igal alal. Õpitakse ju kogu elu.

Viimane suurem grupp (20%), keda tahaksin välja tuua, ongi just nimelt kõrgharidusega, mitmetel erinevatel töökohtadel töötanud ja kogemusi omandanud 23 – 35-aastased mehed ja naised. Muljetavaldav CV, palju teadmisi keelte- ja muudes valdkondades, kõrgete sihtidega ja suurte palgasoovidega. Mida hakata peale nende CV-dega? Vastus on – mitte midagi. Head ja tasuvad töökohad ei ripu kuskil üleval ootamas inimesi kandideerima sellele kohale. Mitmetele säärastele töökohtadele ei kuulutata isegi konkurssi välja, vaid otsitakse kandidaate oma firmast, tuttavate seast või üritatakse ”üle meelitada” mujalt firmast. Kui saad jala kuskile ukse vahele lükata, oled õnnega koos. Soovitan mitte jääda ootama pakkumisi, vaid sõlmida tutvusi, käia firmades maad uurimas ja mine tea – võib-olla on just sinu jalg see, mille saad ukse vahele lüüa. Julget pealehakkamist ja kindlat meelt!

Karen Runthal