Veel paarkümmend aastat tagasi oli loomulik, et emaks saadi võimalikult varases eas - seitsmeteistaastaselt pere loomine oli tavaline ning nagu öeldi, siis "kakskümmend kaks viimane taks" ehk selleks vanuseks pidi perekond kahtlemata olemas olema. Tänapäeva ühiskonnas on aga paljuski muutunud ning emaks saadakse üha hilisemas eas. Veel paarkümmend aastat tagasi oli loomulik, et emaks saadi võimalikult varases eas - seitsmeteistaastaselt pere loomine oli tavaline ning nagu öeldi, oli "kakskümmend kaks viimane taks" ehk selleks vanuseks pidi perekond kahtlemata olemas olema. Tänapäevaühiskonnas on aga paljuski muutunud ning emaks saadakse üha hilisemas eas. Hiljutine uuring, mis avaldati väljaandes American Journal of Public Health, kinnitab, et tegelikult on hilises eas esimese lapse sünnitamine teatud mõttes isegi privileeg ja seda just lapse jaoks. Nimelt tähendab see, et laps kasvab üles ema kõrval, kellel on juba piisavalt elukogemust ja teadmisi. Vanem ema annab lapsele edasi rohkem elutarkust, ta on rahulikum ja kannatlikum ning õpetab seda ka lapsele. Hilisemas eas sünnitajad on elus jõudnud etapini, kus neil on saavutatud majanduslik kindlustatus ning tänu sellele saab ta lapsele ka paremat ja mugavamat elu lubada. Lisaks kinnitavad uuringud, et hilisemas eas sünnitajad peavad lugu tervislikemast eluviisidest ning tänu sellele õpib ka laps täisväärtuslikult toituma. Allikas: redbookmag
Antoniuse moeetendus 2026 — FOTO: Aira Evard Ilu ja Mood Kas mood kuulub kirikusse? Estonian Fashion Festival tõi Tartusse sajad moehuvilised ja käivitas ühiskondliku arutelu
Saunameistrid — FOTO: Virko Veskoja Eesti elu VIDEOD! Leib, kakao ja vanilje saunas? Herbal Cup tõi Elamus Spasse looduslikud aroomid ja erilised rituaalid
İzmir Ephesus — FOTO: B2B Baltic Travel Lahedat lugemist Kas olete kunagi soovinud minna muuseumi õhtuhämaruses?
Buduaari 10 finalisti on selgunud — FOTO: @olegdudko123rf.com Pulmad Tutvu Buduaari pulmapeo finalistidega!