Kadri arvamus: kas alasti emad-isad on normaalne nähtus?

Kadri arvamus: kas alasti emad-isad on normaalne nähtus?

Inimesed on muutunud väga vabameelseks. Liiga vabameelseks. Muuhulgas peegeldab seda asjaolu, et 30ndates, 40ndates lapsevanemad ei armasta enam kodus riideid kanda ja leiavad, et laste ees on igati normaalne oma alasti keha eksponeerida. Isegi kui neile endale tundub, et see on normaalne, peaks lapsevanemad midagi selga panema, kui lastel sõbrad külas on, sest selline alasti inimese nägemine võib mõnele lapsele tõsise trauma tekitada.

Inimesed on muutunud väga vabameelseks. Liiga vabameelseks. Muuhulgas peegeldab seda asjaolu, et 30ndates, 40ndates lapsevanemad ei armasta enam kodus riideid kanda ja leiavad, et laste ees on igati normaalne oma alasti keha eksponeerida. Isegi kui neile endale tundub, et see on normaalne, peaks lapsevanemad midagi selga panema, kui lastel sõbrad külas on, sest selline alasti inimese nägemine võib mõnele lapsele tõsise trauma tekitada.

 

Ma usun, et  lapsepõlvest ei mäleta meist keegi, et ema või isa oleks alasti kodus ringi kõndinud. Ema kodugarderoobi kuulusid erinevad kittelkleidid, mis tänapäeval tihti dresside vastu on vahetatud. Veelgi uskumatum võis olla olukord, et ema või isa alasti söögilauas istus või lapsega müras. Jah, maikas ja trussikutes võis tõesti mõni vähemharitud pereisa kodus ringi liikuda, aga naised hoidsid alati oma kehavoorused kaetuna ning aluspesus või alasti kodus naisi ei nähtud. Aeg on edasi läinud ja vaatamata sellele, et vaevalt keegi meist sooviks täna oma ema-isa alasti kodus näha, teeb meie põlvkond just seda oma lastele.

Kuigi meie ise pole kasvanud ekshibitsionismiajastul,  on suurest hulgast tänastest lapsevanematest saanud ekshibitsionistid. Miks see nii? Vastused lapsevanematelt on väga erinevad, aga ma olen aru saanud, et valdavalt on see alguse saanud varajasest noorusest, kui peres polnud veel lapsi. Hiljuti sain kerge ehmatuse osaliseks, kui läksin oma teismelisele tütrele tema sõbranna juurde järele. Uksel tervitas mind Hugo Bossi aluspükstes isa. Esiti arvasin, et ju juhtusin valel ajal tulema, aga hiljem veendusin, et asi polnud selles. Kuni mu tütar end tulema seadis, seniks kutsuti mind tuppa ja oh imet, pereisa ei kiirustanudki end riidesse panema vaid vestles häbi tundmata aluspesus edasi. Ainus, kes ebamugavust tundis, olin loomulikult mina.  Ausalt öelda ei ole mul mingit soovi tütart sinna enam külla lubada, sest minu meelest ei ole see esteetiline, kui täiskasvanud mees noorte tütarlaste ees trussikutes ringi käib.

See pole kaugeltki ainus ja kõige kirkam näide minu lähiaja kogemustest ekshibitsionistiperedega. Kõige huvitavam olukord oli paari kuu eest, kui külastasin oma enda kaugeid sugulasi Eesti teises otsas, kus kogu pere aluspesus ringi käis. Ema pitsilised kergelt koltunud rinnahoidjad olid juba sedavõrd kulunud, et parema rinna nibu piilus välja. Isa oli tavapäraselt trussikutes ning ega lapsedki kaugele maha  ei jäänud – pere 11-aastane tütar, kellel rinnad juba kasvasid, oli sootuks topless vormis väikese seelikuga.  Nende puhul pidin ma siiski märkuse tegema, sest väga ebameeldiv oli sellise seltskonnaga ühises söögilauas istuda.

Olin tol korral sellest kogemusest sedavõrd häiritud, et jagasin oma muljeid ka töökaaslastega. Ja selgus, et selliseid inimesi on väga palju, ka minu kolleegide seas. Üks meeskolleeg kinnitas, et tema käib kodus täiesti alasti. Mitte küll kogu aeg, aga näiteks pärast sportimist ja saunaskäiku ei viitsi ta end riidesse panna, sest nagunii on peagi magamamineku aeg käes. Kõik oleks ju tore, aga sel mehel on kodus kaks väikest last. Huvitav, kuidas mõjub selline asi laste psüühikale? Nagu ma eelnevalt ütlesin, siis mõelda ikka iseenda peale – kas te sooviks oma vanemad alasti või napis ja lohakas riietuses näha? Üks asja külg on esteetika, aga teine lihtsalt elementaarne etikett ja traditsioon kanda riideid.  Kui ma küsisin kolleegilt, et kust see alasti kodusolemine alguse sai, siis ta ütles, et see harjumus sai alguse noorusest, kui ta veel oli vaba mees ja elas üksi. Siis kolis ta kokku naisega ja hakkasid naisega mõlemad alasti või väga napis riietuses kodus olema. Mõneti on see ju ka arusaadav – kui magatakse alasti, siis ka ärgatakse alasti. Ja kui keegi ega miski ei sega, siis pole ju otsest põhjust end riidesse panna. Aga ikkagi, ühel hetkel te pole enam kahekesi ja seda hetke peaks igaüks märkama ise. Seejärel sündis ka nende perre laps ja esialgu ei olnud ju põhjust ka imiku eest end katma hakata. Nüüd on kaks last ning pole harvad juhud, kus hommikul kohtub kogu pere alasti ema-isa suures voodis. Täpsemalt öeldes küll lapsed olla siiski riides. Kus läheb see piir, mis hetkest peaks isa oma kubet tütre eest varjama hakkama?

Mind küll häirib väga mõte, et näiteks minu mees ja mu teismeline tütar müraksid hommikul voodis nii, et isa oleks alasti. Kolleegi meelest aga on see normaalne ning  muutusi oma väljanägemises tuleks teha siis, kui tütar piinlikkust tundma hakkab ja ise tähelepanu sellele pöörab. Kas see on siis normaalne?  Selle kolleegi meelest on alastiolek väga normaalne ning vastupidiselt vene ajale, kus laps võis saada täiskasvanuks nii, et ta polnud näinud ühtegi alasti inimest peale iseenda (kui ta seda peeglist vaadata julges), siis nüüd näidatakse alasti inimesi igal pool ja lastele pole see midagi erakordset. Jah, võib-olla on see tõesti nii, aga alasti olemine on minu meelest siiski veidi vulgaarne ja lugupidamatu. Eelkõige siis kui keegi külla tuleb.

Et ma ei jätaks keskealise mutikese muljet, siis tahan ära mainida, et ka mina olen palju aega oma elust alasti veetnud ja kunagi armastasin väga alasti magada. Aga need ajad jäävad siiski perioodi, mil meie peres polnud lapsi. Laste ja eriti veel laste sõprade ees alasti igapäevatoimetuste tegemine on labane ja seksistlik.

 

Hea meelega kuulan, mida teistel sel teemal arvata on.

 

Buduaarile Kadrilt