Reklaam sulgub sekundi pärast

Tänapäeva pereväärtused

Meie riigis kehtivate elunormide järgi on väga raske defineerida perekonda. Kui perekond on ema, isa ja lapsed, siis kelleks me nimetame emade ja isade uusi elukaaslaseid ja nende lapsi? Kas perekonnaks võib nimetada nende ligi 20 000 välismaal töötava mehe eluvormi, kes näevad oma lapsi ja naisi korra kuus?

[email protected]

Meie riigis kehtivate elunormide järgi on väga raske defineerida perekonda. Kui perekond on ema, isa ja lapsed, siis kelleks me nimetame emade ja isade uusi elukaaslaseid ja nende lapsi? Kas perekonnaks võib nimetada nende ligi 20 000 välismaal töötava mehe eluvormi, kes näevad oma lapsi ja naisi korra kuus?

Kas perekond algab kooselu, abielu registeerimise või rasestumisega? Või on kõigest sellest vähe, et ühe katuse all kokku saavaid inimesi perekonnaks nimetada...

Segased peresuhted

Kõik hindavad traditsioonilist perekonda, aga vähesed näevad vaeva selle nimel, et tugevat ja ühtset perekonda luua ning hoida. Me tunneme uhkust ja rõõmu oma pere üle, kui oleme üles kasvanud harmoonilises ja turvalises kodus, ning kui ema ja isa elavad 40 aastat õnnelikult koos. Kuid oma otsuseid langetades ei lähtu me sellest peremudelist. Usutakse, et lapsel on parem kasvada ühe vanema juures, kui pidavaid tülisid tunnistada. Kindlasti on sellel uskumisel alust, kuid miks nii arukad inimesed muretsevad lapsi partneritega, kellega suhe ei toimi? Kuigi inimesed on hakanud taas abielu väärtustama, siis Eesti Statistika andmetel lahutatakse 2/3 abieludest. Kui siia liita juurde registreerimata kooselud, siis muutub statistika lausa masendavaks. Enamus meie vanematest on terve elu koos elanud ühe kaaslasega, mõned üksikud on oma pika elu jooksul vahetanud korra abikaasat ja väga vähestel on ette  näidata mitu purunenud abielu. Meie vanemad on harjunud ületama koos raskusi, planeerima ühiseid kulutusi ja järgima traditsioone ning tegema seda kõike lähtuvalt laste heaolust. Nad ei ole otsinud ideaali, vaid stabiilsust ja turvatunnet. Lahkuminek on alati olnud viimane abinõu. Varem vaadati selliste inimeste peale viltu, kes ei suutnud oma perele truuks jääda ja langesid ihade kütkesse. Nüüd on tekkinud teatud respekt perelõhkujate suhtes. Tänapäeva kolmekümnestel on selja taga juba 3 - 4 kooselu ja lapsigi mitme erineva partneriga. Tänapäeva pereisad ei häbene uue sõbrannaga käsikäes linna peal patseerida samal ajal kui oma naine kodus õhusööki valmistab. Tänapäeva noor naine ei löö silmi maha olles abielumehe armuke. Vastupidi- see on omamoodi uhke tunne, et teed mingile teisele naisele sarvi ja elad teise pere eelarvest. Vahest jääb tunne, et oleme kõik üks suur pere ja varsti on väikesel Eestimaal kõik kõigiga kirglikus suhtes olnud. Mida väiksem on koht, kus sa elad, seda suurem on tõenäosus â