Janne lugu: miks ma ei seksi?

39 kommentaari
Janne lugu: miks ma ei seksi?

Elus on vist nii, et saad paar negatiivset kogemust ja see muudab sinu jaoks kõik. Ma tean, et enamik inimesi armastavad seksi ja tegelevad sellega pidevalt. Ma mäletan ka seda aega, kui ma isegi unistasin seksimisest ja see mõte erutas mind. Aga enam see mulle huvi ei paku. Kas ma olen frigiidne või on mul ülivarajane kliimaks 20ndates?

Elus on vist nii, et saad paar negatiivset kogemust ja see muudab sinu jaoks kõik. Ma tean, et enamik inimesi armastavad seksi ja tegelevad sellega pidevalt. Ma mäletan ka seda aega, kui ma isegi unistasin seksimisest ja see mõte erutas mind. Aga enam see mulle huvi ei paku. Kas ma olen frigiidne või on mul ülivarajane kliimaks 20ndates?

Ma pole süütu. Ma olen ka oma elus seksinud ja seda erinevate meestega teinud. Esimest korda juhtus see, kui olin 18. Ah ja kindlasti tuleks vist ka mainida, et mind vägistati, kui olin 16. Loomulikult oli see väga ebameeldiv kogemus, aga ma ei usu, et see otseselt on rikkunud mu elu ära, sest esiteks see oli nn oraalne vägistamine ja teiseks, pärast seda olen ikkagi iga meest kui uut võimalust vaadanud ning väga oodanud, et keegi tuleks mu ellu ja meil oleks voodis hea, nagu see on filmides.

Kokku olen seksinud ehk pisut alla kahekümne korra elus ja nelja erineva mehega. Kõik need korrad on ebameeldivad olnud. Peamiselt on asi selles, et mul on lihtsalt valus ja ma ei  erutu. Ma ei saa süüdistada selles mehi, sest kahega neist eelnes pikem suhe, nad väga hoolisid minust ja tegid kõik, et mulle see kogemus meeldiks. Ma tean väga hästi, misasi on eelmäng ja alati, kui on tekkinud usalduslik suhe mehega, siis ma olen rääkinud, et mul on probleem seksimisega. Kõik nad on naernud lootusrikkalt, et ju pole olnud mul elus meest, kes pakuks normaalset eelmängu, aga ka nemad pole oma eelmänguga hakkama saanud. Alguses mõtlesin, et ju vajab asi lihtsalt sissetöötamist, aga kahjuks nii see ei olnud. Olen käinud korduvalt ka günekoloogi juures ja tema ütles, et kõik on korras. Pigem ongi asi lihtsalt selles, et mul pole olnud meeldivat kogemust või siis et mu keha ei vajagi seksi. Samas ma olen seda nn meeldivat kogemust otsinud juba neli aastat, mis mu keha tööle paneks.

Samas ma nii väga tahaksin saada lapsi ja olla ema. Ja loomulikult võin ma seda seksi ju kannatada selle nimel, et rasestuda, aga tõesti ainult siis selle nimel. Aga on ju ette teada, et suhe lapse isaga on hukule määratud, sest mehed ju tahavad seksida kogu aeg. 

Ma olen kurb, et minuga on nii juhtunud ja ma olen selline eriline naine. Inimesed, kes teavad mu muret, on mind saatnud psühholoogi juurde, aga see kõik on väga kulukas ning tulemust ei tule. Psühholoog ütles, et ma pean ise endaga tööd tegema, aga mul pole huvi. Ütleme, et sulle ei maitse kanaliha, oled seda korduvalt maitsnud ja endiselt ei maitse. Kas siis peaks jääma seda sööma lootuses, et ju hakkab maitsema? Või pigem loobuma sellest? Ja kas on vaja minna arsti juurde, et harjutada enda psüühikat kanalihaga, või pigem lihtsalt leppida sellega, seda enam, kui sa ei tunne, et sa milleski olulisest ilma jääksid, kui sa kanaliha ei söö. Vot selline on minu tunne. Miks ma pean seksima, kui see mulle ei meeldi? Jah, ma tean seda vastust – selleks, et elada normaalset naise elu, leida endale mees ja luua perekond. Jah, ma tahan seda. Aga see kõik on nii raske minu jaoks, sest mul pole seksist ühtegi positiivset mälestust, miks ma peaksin seda uuesti tegema. Kui seda teen, siis kahjuks ainult selleks, et meest rahuldada. Kuna seksida mul on valus, siis tihti olengi pakkunud partnerile, et ma teen oraalseksi.

Kas keegi saab minust aru ja tunneb ise sama, või olen ma tõesti ainus selline naine?

 

Buduaarile Jannelt

 

PS! Kui sul on oma lugu meiega jagada, siis saada see aadressile info@buduaar.ee. Iga avaldatud loo eest honorar.