Reklaam sulgub sekundi pärast

Meriti lugu: ei möödu päevagi, kus mehed mind rindade pärast ei alanda

Minu probleem on minu väga suured rinnad 80FF, mistõttu olen terve nooruse komplekside käes kannatanud, inimeste pilkeid ja pervertide käperdamisi talunud ning jäänud ilma mehest, keda armastasin. Suur rinnapartii on ka päris kulukas, sest see tähendab, et Eestist on võimatu hästi istuvat rinnahoidjat leida. Tean, et enamus naisi tahaks suuremaid rindu, aga ma räägin nüüd selle suure "seksika" partii teisest pahupoolest, mis paneb teid ehk ümber mõtlema ja seda hindama, mis teil on. 

Minu probleem on minu väga suured rinnad 80FF, mistõttu olen terve nooruse komplekside käes kannatanud, inimeste pilkeid ja pervertide käperdamisi talunud ning jäänud ilma mehest, keda armastasin. Suur rinnapartii on ka päris kulukas, sest see tähendab, et Eestist on võimatu hästi istuvat rinnahoidjat leida. Tean, et enamus naisi tahaks suuremaid rindu, aga ma räägin nüüd selle suure "seksika" partii teisest pahupoolest, mis paneb teid ehk ümber mõtlema ja seda hindama, mis teil on. 

Nagu juba ütlesin, siis esimene mure on normaalse pesu leidmine poodidest, teine mure on kõigi muude riiete leidmine, kuhu mahuks rinnad sisse ja mis samas oleks ka keskelt paras. Firmariideid ma üldse kanda ei saa, sest need on kõik tehtud väikeserinnalistele. Ainus variant sellise kehakuju puhul on kasutada õmblejaid, mis on väga kallis kokkuvõttes. 

Aga see selleks, kõige rohkem häirib mind see, et kõik vaatavad mind, nii naised kui mehed. Isegi mu oma sõbrannad on mõnikord öelnud, et tahaks mind alasti näha ja mitmed on palunud, kas tohivad mu rindu katsuda. See ei ole väga ilus vaatepilt, sest suured rinnad ei seisa üldse niimoodi püsti nagu väikesed rinnad, nende nibud vaatavad asfalti poole.  Seetõttu ma väldin ujumas ja rannas käimist ning ma pole kunagi kellegagi koos saunas käinud. Kui noorem olin, siis ma ei pannudki rinnahoidjat vaid surusin rinnad vastu keha kitsa bodyga, kuna ise olin peenike, siis nii jätsin küll paksema mulje, aga ise end peeglist vaadates istusid riided paremini seljas. Siis aga tekkisid rindades verevarustuse häired ja arst käskis hakata rinnahoidjat kandma.

Kõige rohkem mind aga häirib see meeste ja ka naiste iharus suurte rindade järele. Kohati ma tunnen, et ma nagu polekski inimene nende jaoks.  See on nagu haigus. Üks sõbranna, kes kaua kauples, et tahab mu rindu näha ja katsuda, sai orgasmi seda tehes. Ma ehmusin täiesti ära, kui see juhtus. Lubasin neid lasta katsuda pisut napsusena,  muidu ma kunagi seda ei tee.  Ta  ütles hiljem, et tal tekkis mingi meeletu sõltuvus suurte rindadega naiste järgi peale seda, et see oli nii mõnus tunne ja põhimõtteliselt pole ta küll lesbi, aga nüüd nad koos mehega on teinud freesome'e naistega, kellel on suured rinnad. Täitsa hull asi, ma ei suuda enam selle sõbrannaga suheldagi, vastikustunne tuleb peale. Kui kokku saame, siis ainult jõllitab mind ja katsub juhuslikult vastu minu rindu end nühkida ja ütleb, et ma ajan ta hulluks.

 See ajab ka enamus mehi hulluks või paneb imelikult käituma. Niipea, kui ma panen rohkem avatud kleidi selga, siis muutuvad mehed mulle vastikuks, sest nii päeval tööl kui õhtusel ajal kuskil väljas muutuvad nad ligitikkuvaks ja meelaks. Kõlab võib olla väga depressiivselt, aga ma olen kaotanud usu armastusse, sest kõik mehed, kes mulle elus tähelepanu on pööranud, on seda teinud minu rindade pärast. Mind see nii ei häiriks, kui nad näeksid ka midagi muud lisaks rindadele, aga kõikidega on asi väga hulluks läinud- ma ei ole saanud voodis seksuaalset rahuldust, sest nad tahavad seda teha ainult rindadega mängides ja räägivad kogu aeg rindadest vms. Minu jaoks on see pigem ebameeldiv kui meeldiv tunne. Viimasest mehest läksin lahku kolm kuud tagasi- põhjuseks taas minu rinnad. Esiteks tema oli väga armukade, kui keegi minu rindu vaatas. Ta võis vabalt võõrale mehele tappa anda, kui keegi minu rindu jõllitas.  Sellest oli muidugi kohati ka abi, kui mind mõni purjus mees lehmaks või suurudaraks kutsus või muid nilbusi tegi või ütles. Mu mees ei saanud aru, et mina pole süüdi selles, et mehed mulle ligi tikuvad. Ja teiseks olid teatud seksuaalsed asjad, mis taas rindadega seotud ja mida ma lihtsalt ei suutnud enam välja kannatada, sest need olid mulle ebameeldivad. Kui mul neid suuri rindu poleks, siis poleks olnud ka seda probleemi.

 

Kõige õudsamad on olnud need korrad, kui olin veel noor ja süütu ja mehed mind katsusid, pildistasid või ennast rahuldasid.  Mul olid juba 14-aastasena päris suured rinnad ja mäletan, kuidas koolis poisid mind garderoobi kinni panid ja käperdasid. See oli nii õudne. Ei möödu nädalat, kus mu rinnad mingit ebameeldivat olukorda ei tekita. Isegi tööl on see probleemiks, kuna mehed ei saavat keskenduda, kui mina ruumis olen. Nii viidi mind teise osakonda tööle, kus olen üksinda ruumis ja mehi pole. Näiteks olen olnud ühistranspordis, kus mehel  minu ees läks kõvaks ja ta hakkas end minu vastu nühkima. On juhtunud ka nii, et üks mees hakkas mind vaadates kohvikus laua all pihku peksma, õnneks visati ta sealt välja. Ööklubides ei käi ma ammugi, sest ei möödu õhtutki, kui mõni mees mu rindu katsuma ei tuleks. Vähemalt kümme korda olen saanud igasugu pervodelt pakkumisi pornoärisse tulla ning mind on üritatud lugematul korral purju joota, uimastada ja muul viisil kuskile ära meelitada, et mind seal pildistada või minuga seksida.  Ma tunnen ennast nagu mingi friik, vihkan oma keha ja tähelepanu, mis sellega kaasneb.

Te ütleme nüüd, et miks ma operatsioonile ei lähe. Olen korduvalt sel teemal rääkinud oma perearstiga, aga ta leiab, et see suurus ja kuju ei vaja riigi raha eest korrigeerimist. Mul aga sellist raha ei ole, et operatsioon läbi teha. Eks ma pean selle raha leidma, sest kui kunagi sünnitan ja imetan, siis kujutan ette, kuidas mu rinnad ripuvad põlvedeni.

Naised, olge uhked oma ilusate väikeste nööpide üle. Uskuge, et väga ebameeldiv on olla pervertide ihaldusobjekt.

 

Buduaarile Meritilt
PS! Kui sul on oma lugu rääkida, siis saada see aadressile [email protected]. Avaldatud loo eest honorar €10.