Vajadus seksi saada – sõltlane või Don Juan?

Seks, sekspartneri leidmine ja seksile mõtlemine täidavad sõltlase meele. Seks valitseb elu üle ja raskendab võimalikku kooselu. Mida hüperseksuaalsus endast aga kujutab? Kas tegu on tavalisest suurema seksuaalse isuga, nõrga moraaliga või haige sõltuvusega? Oma loo räägib 36aastane Martin.*

Martin tunnistab, et ta on olnud seksisõltlane juba pikka aega, võib-olla lausa teismeliseeast alates. Alles hirm pere võimaliku kaotamise ees pani ta abi otsima. ”Kuskil 10 aastat tagasi märkasin, et pornomaterjali on hakanud väga palju tekkima. Samal ajal oli mul palju intiimsuhteid. Ühe käe sõrmed ei piisanud partnerite kokkulugemiseks, mistõttu on ilmselt ütlematagi selge, et sedasi läks mõistus sassi.”

Enne perekonna loomist otsis Martin suhteid ka internetist. ”Otsisin internetist kaaslasi aina hämmastavamate eksperimentide jaoks ja loomulikult ka leidsin neid. Pakkumist vähendas küll asjaolu, et ma ei olnud huvitatud homoseksist. Käisin väljas ja baarides ka siis, kui olin suhtes. Otsisin endale sekspartnerit ja tihtipeale ka sain seda.”

Võisin ühel õhtul külge lüüa neljale naisele

”Avastasin, et seks baarituttavaga ei olnudki niivõrd erutav, vaid suurema erutuse sain naisega flirtides. Võisin ühe õhtu jooksul külge lüüa kolmele, neljale naisele ning alles viimasega kaugemale minna.”

Ka suhtes katsetas Martin erinevaid rollimänge, varustust ja vahendeid ning näitas oma sõbratarile hardcore pornot. ”Vahel sain kõrvakiilu, kuid enamjaolt sain siiski seda, mida tahtsin. See omakorda aina toitis mu isu.”

Pere loomine keset segadust

Kogu selle segaduse keskel otsustas Martin aga pere luua.

”Olin armukade, sest ühiste tuttavate kaudu sain teada, et enne minuga tutvumist oli abikaasa ligikaudu kümme aastat veetnud sama metsikut elu. Jätkasin teiste naistega magamist.”

Kuni ta vahele jäi...

”Alles siis, kui mul oli valida pere kaotamise või harjumuste muutmise vahel, otsustasin üritada oma elukombeid muuta.”

Proovisin flirtida terapeudiga

Juba varem oli Martinit õigele teele püüdnud suunata arst, kes arvas, et mees on prostituut – nii sageli käis ta suguhaiguste teste tegemas. ”See arst oli tollel aastal mult juba neli korda proove võtnud. Ta vihjas, kas võiksin talle privaatselt teenust osutada. Ta arvas, et olen prostituut, kuid kui ütlesin talle oma partnerite arvu ja rääkisin, kes olen, määras ta mulle uue aja.”

Juba esimesest visiidist terapeudi juurde selgus, et Martinil on tõsine probleem. ”Aga ega mina teda ei kuulanud, proovisin talle isegi külge lüüa,” meenutab mees.

Kolm aastat kuival

Viimased kolm aastat on Martin ”kuival” olnud. ”Käin endiselt terapeudi vastuvõtul. Minu elukohas on ka paar vabatahtlikku tööd tegevat isikut, kelle juures väikestes rühmades kohtume.”

Martin usub, et teraapia tulemusena on ta leidnud oma käitumise juured. ”Läbi mitmete arutelude olen jõudnud sellele tulemusele, et püüdsin sellise käitumisega vabaneda oma halvast enesehinnangust. Püüdsin seeläbi saada tähelepanu ja tunnustust, mida ma väiksena vanematelt ei saanud.”

Enesehinnangut proovis Martin tõsta ka alkoholi ja narkootikumidega. Seksi harrastas ta nii uimastite mõju all olles kui ka kainena.

Suunan energia peresse ja hobidesse

Praegu suudab Martin juba nautida baariõhtuid, ilma et peaks endale kogu aeg kaaslast otsima. ”Ilus naeratus ja säravad silmad tekitavad minus teinekord huvi, kuid õnneks ainus, kelle naeratuse ohvriks olen viimastel aastatel langenud, on mu oma naine.”

Martin on paranemisprotsessi käigus õppinud oma energiat õigesti suunama. ”Üritan suunata kogu seda energiat, mida enne kulutasin seksile ja seksipartneri leidmisele, perekonnale ja hobidele. Soovitan seda teistelegi.”

Kirjutatud www.rakkaudeksi.fi ilmunud artikli ”Pakko saada seksiä! Addikti vai Don Juan?” põhjal

*nimi muudetud

Anneli Allikas-Parv