PULMAPIDU BUDUAARIS: Raili ja Tarmo

Teie eesnimed ja vanused

Raili 36 ja Tarmo 40.

Kust tulete?

Mina tulen Lääne-Virumaalt Roelast ja Tarmo on pärit Viljandist, kuhu me ka oma pesa oleme pununud.

Millega igapäevaselt tegelete?

Mees on kokk-kondiitri paberitega nelikanthöövlijuht, viimased 13 aastat, eks ole vaheldus. Iga eriala ammendab ennast lõpuks, Mina töötasin kohvikus, oma õmbleja paberitega, klienditeenindajana. Õmblejat minust ei saanud, liiga kaua paigal istumist. Hetkel koduse ema rollis. Meil on kolm tütart 14.a, 11.a ja 6 kuune ja naga arvata võib on tegevust palju. Koduloomad ja majapidamine tahavad oma osa saada. Lubasime, et me ei võta kunagi loomi ja võta näpust, meil on kanad, kuked, koer, kassid, merisiga ja kalad. Muidugi tänud armsatele sõpradele, kes algust aitasid teha. Teeme väga palju asju koos perega. Kodused saunaõhtud, jalutamised, lauamängud (eriti yatzy, mis kellelegi enam ei meeldi, aga võita ju tahaks), filmiõhtud jne. Oleme sellised käsitöö inimesed, kes teevad kõike ise. Mehele meeldib aialaudu, -pinke ja liivakaste teha. Mina seal juures restaureeriks vana mööblit ja nokitseks käsitööga (heegeldusest kuni karpideni välja). Meil on ka ühine hobi tantsimine, no tegelt on nii, et mina käin showtantsus juba 4 aastat ja praegu käib mees koos pisikesega kaasas, kuna teda pole õnnistatud moonakotikesega. Olen väga tänulik, et tal on tahtmist sedasi trennides ja võistlustel kaasas olla. Meie pere traditsioon on käia iga aasta suvel Kauksis telkimas.

Kohtumislugu

Olin siis just 18 saanud. Kohtusime tänu minu õe/-mehele ja Tarmo vennale. Olin too aeg Viljandis praktikal ja elasin õe pere juures. Ja sellel saatuslikul õhtul tuli Tarmo vend külla ja pidi talle (mehele) autokooli järgi minema ning tulid koos tagasi. Ja minul silmad säravad wow kui kena kutt ja need pruunid silmad. Mees ikka meenutab, et mul oli seljas punane sametist pluus ja ta ei saanud mind kallistada, kuna talle ei meeldinud see materjal. Ja sealt see lugu kõik alguse sai, nagu Ameerika mägedel.

Kui kaua koos olnud olete?

18 aastat, poole oma elust.

Lemmikmälestus koos

Meie ühine ja ka esimene autoreis perega Horvaatiasse. Seal käisime koos minu venna perega. Mina sõitsin kuni Poolani ja sealt edasi vaheldumisi mehega. Kiirteed ... kihvt, hoidsime teise autoga raadiosaatiatega sidet ja ajasime juttu. Seda reisi meenutame tihti kui äge see oli ja sooviks uuesti minna. Ja just autoga, sest need vaated, erinevad maad ja see kliima, mida rohkem lõunasse me sõitsime, seda soojemaks läks. Ööbimised autos, keeruline aga samas nauditav ja teistsugune kogemus. Ühes tanklas jäime peatuma, et magada ja vaatasime, keegi magab tekiga pingi peal. Arutasime omavahel mehega, täitsa segane ikka ja, mis välja tuli see mu oma vend. Musklis mees ja enesekaitset oskab, mis tal ikka karta. Seda helesinist vett igatseme ikka korralikult taga. Tagasi tulles külastasime Škocjani koobast ülivinge.

Kihlumislugu

Mees käis Iirimaal tööl ja tuli mu aktusele, et siis koos tagasi minna. Olin lõpetanud just Rakvere Ametikooli ja sõitsime Viljandisse. Õhtul vaatasime filmi ja tähistasime kooli lõppu. Jäin diivanile magama kui mees mu ülesse ajas ja põlvili mu ees oli ning endale naiseks palus. Ilmselgelt ma ju ütlesin JAH, aga sellest on möödunud juba 17 aastat.

Miks peaksite just teie endale unistuste pulmapeo võitma? 💕

Oleme koos olnud 18 aastat, mõistame teineteist poole lause pealt ja loonud kodu, pere siis seda kõike võiks nüüd koos lähedastega tähistada. Miks mitte muuta see tee ja minna edasi vanaduspõlve ühise nimega, küll juba tõestanud end ja muuta ametlikuks see retk. Muidugi on olnud ka unistus, et minu Kallis issi mu altari ette saadaks ja üle annaks nagu kord ja kohus. Keegi meist ei jää nooremaks.