Õppelaenu kustutamise keerdkäigud

49 kommentaari

Paljud eriala omandavad noored on pidanud oma õpingute finantseerimiseks võtma pangast riikliku õppelaenu. Olenemata sellest, kui sihipäraselt (või sihipäratult) seda laenusummat õpinguperioodil kasutati, on kõikidel õigus taotleda riikliku õppelaenu kustutamist. /Toimetas: Veronika Raudsepp Linnupuu/ 

Paljud eriala omandavad noored on pidanud oma õpingute finantseerimiseks võtma pangast riikliku õppelaenu. Olenemata sellest, kui sihipäraselt (või sihipäratult) seda laenusummat õpinguperioodil kasutati, on kõikidel õigus taotleda riikliku õppelaenu kustutamist.

Õppelaenu riigipoolseks kustutamiseks on kaks võimalust – osaline õppelaenu kustutamine seosel lapse sünniga ning tööandja poolne õppelaenu tagastamine. Riigiametis, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku riigiettevõttes töötades tuleb enne tööandjapoolset tagasimaksmise taotlemist vähemalt aasta taolises ettevõttes või asutuses töötada. Mõlemal juhul tasub silmas pidada, et intressimaksed peab siiski ise tasuma.

Seoses lapse sünniga lähtutakse õppelaenu kustutamisel õppekavajärgsest nominaalsest õppeajast.
Näiteks, kui nominaalne õppeaeg oli kolm aastat, siis kustutatakse ka sama arvu õppeaastate eest võetud õppelaenu jääk. Maksimaalselt kustutab riik lapse sünniga seoses ühel vanematest kuuel õppeaastal võetud õppelaenu jäägi. Õppelaenu osalist kustutamist saab taotleda see lapsevanem, kes on lõpetanud õppe kõrg- või keskhariduse baasil kutsekoolis seoses õppekava täitmisega täies mahus ning kellel on laps sobivas vanuses, st. 2006. aastal kuni 3-aastast last, 2007. aastal kuni 4-aastast last ja 2008. aastal kuni 5- aastast last. Iga lapse sünni puhul kustutab riik allesjäänud laenujäägist uuesti 50%. See tähendab seda, et taotlemise hetkeks olevast ise makstavast põhiosa jäägist pool. Kaksikute sünni puhul on kustutamise määr suurem – 75% ning kolmikute puhul makstakse lausa 100%.

{image id=218963 align=”right”}Tegelikult on see väga lihtne – tuleb panka viia vaid taotlus, mille juurde lisatakse koopia lõpudiplomist või muu lõpetamist kinnitav dokumendist, lapse sünnitunnistusest, avalikus teenistuses töötamise korral tuleb lisada ka tööandja tõend, mis kinnitab, et taotlejal ei kustutata laenu teistel alustel. Juhul, kui kool sai läbi enne 2001. aastat, tuleb õppeasutusest juurde hankida veel tõend, mis kinnitab, et õpingud said läbitud nominaalse õppeajaga. Sellist teavet kinnitavaid andmeid saab taotleda ka Haridus- ja Teadusministeeriumi juurest. Pank edastab andmed koos tagasimaksegraafikuga Sotsiaalkindlustusametile, kus tehakse lõplik otsus ning saadetakse vastav kinnitus ka taotlejale. Kehtiva seaduse ja määruse kohaselt saab ühel aastal riiklikult kustutada maksimaalselt summa, mis võrdub laenusaaja põhisumma ja kahekordse nominaalaja jagatisega. Õppelaenu kustutatakse kvartalimaksetena jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri 25. kuupäeval.

Vahel tuleb aga ette eriolukordi, kus tahaks ühe tagasimaksmise vormi teise vastu välja vahetada. Sel juhul tuleb veidi rohkem pabereid vormistada.
Toon näite oma isiklikust kogemusest. Lõpetasin 2003. aastal Viljandi Kultuurikolledži ning põhisummat asusin tagastama 2004. aasta suvel. Sama aasta oktoobris sündis poeg ning taotlesin lapse sünniga saadavat riikliku osalist õppelaenu hüvitamist. Ülejäänud osajäägi peale otsustasin võtta lapse kolme aastaseks saamiseni põhiosamakse kui ka intressimakse puhkuse (see on alla 3-aastase lapse puhul võimalik). Dokumendid said pangas vähem kui poole tunniga esitatud ning avaldusegi kirjutasin kohapeal.

Aasta peale lapse sündi tekkis mul võimalus asuda tööle kohalikule omavalitsusele kuuluvas asutuses ning olles nõutud aja (12 kuud) ära töötanud, otsustasin tööandjapoolse õppelaenu kustutamise kasuks. Miks? Sel lihtsal põhjusel, et tööandja kustutab õppelaenu põhiosa täies ulatuses ehk siis 100%. Kuna riik kahte soodustust ei maksa, otsustasin loobuda maksepuhkusest ja õppelaenu osalisest kustutamisest seoses lapse sünniga ning taotleda Viljandi Linnavalitsuse poolset laenu kustutamist vastavalt Eesti Vabariigi „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse“ § 18. punktile 5. Lasin teha ka uue tagasimaksegraafiku. Üllatusena pakkus pank, et neil on avalikus sektoris töötavatel riigitöötajatele (ja ka kohaliku omavalitsuse töötajatele) võimalus vormistada võrdsete põhiosamaksetega tagasimaksegraafik, mille eeliseks annuiteedigraafiku ees on see, et intressimakse summa väheneb pidevalt, st. see osa mida ma ise pean maksma. Otsene ülemus edastas Viljandi Linnavalitsusele minu taotluse koos kõikide nõutud lisadega (lõpudiplom jne.).

Siiski lugu sellega ei piirdunud – pidin esitama veel seletuskirja, miks ma esmast graafikut taotlusele ei lisanud. Seletasin pikalt lahti eelloo ning põhjenduse, miks on laenujääk nii suur ja miks palusin uue graafiku lõpumakse ajaks just aastat 2011. (Väljavõte seletuskirjast: „Siis täitub 8 aastat kooli lõpetamisest, mis oleks ka esmase tagasimakse graafiku ja aastatel 2005, 2006 lapse sünniga seoses kehtinud riigipoolse osalise õppelaenu kustutamise viimaseks tagasimakse aastaks“.) Seletuskirja juurde panin veel tõenduseks lisadena koopiad lõpudiplomist, akadeemilisest õiendist, õppelaenu lepingust, eelnevatest laenugraafikutest, Sotsiaalkindlustusameti otsusest eelmise riikliku tagasimakse tühistamisest ning kehtiva laenugraafiku. Otsene ülemus lisas tõendi töötamise ja töötatud aja kohta ning minu taotlus rahuldati.

Riiklik, ka omavalitsuse poolne, kui omavalitsus juhtub olema tööandja, õppelaenu kustutamine toimub samuti graafiku alusel ning sellest lähtuvalt kantakse Teie määratud arvele kord kvartalis vastav summa. See ei loe, kui tegelikud maksed toimuvad igakuiselt. Ka enda määratud tagasimaksmise kuupäev ei ole aluseks riigipoolse või asutusepoolselt hüvitatava summa laekumiseks. Omavalitsus sooritab graafikujärgsete põhiosamaksete ülekanded kord kvartalis asutusesiseselt määratud kuupäeval Teie arvelduskontole ning pank debiteerib need maksepäeval automaatselt. Eraettevõtte tagasimaksesüsteem sõltub juba ettevõttepoolsest otsusest.

{image id=218979 align=”left”}Veel eriolukordadest ja õppelaenuga seotud soodustustest:

  • Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki (maksepuhkus) laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni, kui pangale on esitatud taotlus koos tõendavate dokumentidega. Riik tasub nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi;
  • Laenusaaja 80–100-%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral
    loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja
    80–100-%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistamist tekkinud kohustuste
    täitmise nõudmisest laenusaajalt või tema käendajatelt või pantijatelt
    ning õppelaenu koos intressiga tasub laenuvõtja eest riik ühe korraga.
    Arstliku ekspertiisi otsus tuleb esitada pangale;
  • Laenusaaja surma korral lõpevad krediidiasutuse õppelaenulepingust tulenevad nõuded riigitagatise ulatuses, õppelaenu koos intressiga tasub laenuvõtja eest riik ühe korraga. Pärija või tagatise andja esitab surmatunnistuse või surnuks tunnistamise otsuse pangale. (Allikas: Rahandusministeerium http://www.fin.ee/index.php?id=78372)

Kui dokumendid on olemas, on lihtsaim viis need kaenlasse võtta ning suunduda panka või tööandja juurde. Nemad oskavad seletada, mida juurde vaja ning kuidas midagi vormistada. Vahel tuleb ette erandlikke olukordi, kus situatsioon on mõlemale osapoolele uus, kuid omavahel suheldes leitakse kiiresti võimalused probleemile rahuldav lahendus leida.

Abiks:
Rahandusministeerium http://www.fin.ee/index.php?id=78372 ja http://www.fin.ee/index.php?id=14948
"Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord” – https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=952005

Ametlike allikate ja oma kogemuste põhjal koostanud
Veronika Raudsepp Linnupuu