EESTLASED MAAILMAS! Karl Urbanik kodutunde leidmisest teisel pool maakera: eestlane otsib kogukonda, kus on turvatunne ja vabadus

Urbanik tõdeb, et välismaal olles tekib eestlastel üsna kiiresti vajadus ja igatsus teiste eestlaste järele. “Minu kogemuse põhjal otsivad eestlased välismaal üksteist päris palju. Esialgu tahetakse ehk rohkem oma asju ajada, aga ühel hetkel tekib ikkagi vajadus rääkida emakeeles, jagada nalju, mida keegi teine päris samamoodi ei mõista, ja arutada Eestiga seotud teemasid.” Tema sõnul on eestlane oma loomult vaikne ja tagasihoidlik, ent just see ühine vaoshoitus ja sarnane ellusuhtumine loovadki tugeva ühenduse: “See on tunne, et keegi saab aru sinu taustast ilma, et peaksid kõike lahti seletama.”

Eestlane otsib kodutunnet

Balil elavate eestlaste seas märkab Karl kahte põhilist tüüpi: neid, kes on läinud oma elu täielikult ümber kujundama, ja neid, kes otsivad lihtsalt kodutunnet teises kliimas. “On inimesi, kes kolivad Eestist ära eesmärgiga oma elu täiesti ümber defineerida – uued ärid, uus tempo, uus keskkond. Teised otsivad pigem sama eestlaslikku kodutunnet – turvalisust, oma rutiini, oma perekonda, aga lihtsalt päikese, ookeani ja parema kliimaga,” kirjeldab ta.

Karli sõnul võib sageli märgata ka seda, kuidas need kaks teekonda põimuvad. “Palju on ka neid, kes tulevad Balile vabaduse ja muutuste otsingule, ent lõpuks hakatakse siiski otsima stabiilsust, rutiine, sõpruskonda, kindlat elukorraldust ja päris oma kodu.”

Ühendus, mis sünnib elustiilist

Kui varem ühendas välismaal elavaid eestlaseid eelkõige keel ja rahvus, siis täna on Urbaniku sõnul selleks ühenduslüliks pigem elustiil ja mõtteviis. Balil elavad eestlased jagavad sarnast energiat: nad on ettevõtlikud, loovad, ega karda võtta riske. “Jah, meil on ühine rahvuslik taust, sama keel, samad pühad, sama huumor, aga Balil on näha, et eestlasi ühendab ka sarnane energiatase: ettevõtlikkus, soov vabaduse järele, valmisolek võtta riske ja elada rohkem “kastist väljas”,” selgitab ta. Selles mõttes pole Bali eestlased mitte niivõrd “emigreerunud rahvas”, vaid pigem sarnaselt mõtlevate inimeste kogukond, keda seob avatud ellusuhtumine ja soov kujundada oma elu ise.

Samas ühendab Balil elavaid eestlaseid ka julgus ja teatud sisemine rahutus – soov otsida midagi enamat. “See on see tüüp inimene, kes ei lepi “nii on alati olnud” suhtumisega. Sageli on nad ettevõtjad, loovinimesed, vabakutselised või spetsialistid, kes tunnevad, et tahavad oma elu ise kujundada,” kirjeldab ta. “Eestlane, kes kolib Balile, on tavaliselt valmis taluma rohkem ebakindlust. Eestis elavad eestlased hindavad rohkem stabiilsust ja etteaimatavust. Need kaks inimtüüpi otsivad elus teineteisest erinevat fookust – üks otsib kindlust, teine aga vabadust,” ütleb ta.

Mis teeb võõra koha omaks?

Uues keskkonnas kodutunde leidmine on iga inimese jaoks väljakutse. Urbaniku sõnul tekib see tunne aga siis, kui on olemas kolm alustala: turvatunne, rutiin ja oma inimesed. “Turvatunne tähendab väga praktilisi asju – et elukoht on hästi ehitatud, et vesi ja elekter töötavad, et tead, kuhu pöörduda kui midagi juhtub. Rutiin tähendab kohti, kuhu sa pidevalt tagasi tuled – lemmikkohvik, jõusaal, kontor. Ja muidugi ka oma inimesed – paar sõpra, kellega saad rääkida nii ärist kui isiklikest asjadest, emakeeles ja ilma filtrita.” Kui need kolm aspekti on paigas, võib end Karli sõnul koduselt tunda ka tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust.

Luues sõlmpunkti eestlastele Balil

Kõige rohkem igatsevad välismaal elavad eestlased üldjuhul kahte asja: lähedasi ja Eestit. “Lähedasi näeb teisel pool maailma elades üldjuhul harva ja see võib aja jooksul hakata hinge kriipima. Muidugi tekib troopilises kliimas elades ka igatsus nelja aastaaja, koduste maitsete, suveõhtute, lume ja sauna järele,” kirjeldab Urbanik. 

Mõne osa sellest kõigest saab enda ümber aga ka ise tekitada, näiteks läbi toitude või traditsioonide. Siit kasvas Karli jaoks välja ka idee luua Luma Apartments arendus ehk koht, mis pakuks eestlastele Balil nii praktilist tuge kui ka kodutunnet. Urbaniku visioon on, et Lumast saaks kogukondlik sõlmpunkt, kus Balil elavad ja töötavad eestlased saavad kohtuda, üksteist toetada ja soovi korral koos areneda. “Luma Apartmentsist saab eestlaste jaoks “home away from home”. Meid on siin üha rohkem, aga struktureeritud kogukonda regulaarsete kohtumiste, ürituste ja ärivõrgustikuga on tegelikult veel vähe.”

54st korterist koosnev Luma arendus pakub praktilist keskkonda nii töö- kui ka eraeluks. “See saab olema kvaliteetne ja tööks hästi sobiv keskkond, kus on kindel, et internet töötab ja maja ei lagune esimese vihmaga. Lisaks näen sellel ka kogukondlikku rolli: sellest saab koht, kus teha networking-üritusi, masterminde ning kus Eesti ettevõtjad ja palgatöötajad saavad omavahel kogemusi vahetada,” räägib Karl.

Ka pikas plaanis näeb ta Lumal suurt rolli Eesti ja Bali vahelise silla loomisel: “Eesti ettevõtetel saab olema siin usaldusväärne baas oma tiimide workationite ja projektitööde jaoks, ja igal eestlasel koht, kus ta saab tunda, et ta on päriselt kodus.”