Reklaam sulgub sekundi pärast

Märkad, et midagi on valesti? Kuidas reageerida lähisuhtevägivalla kahtluse korral

Margo Orupõld
Margo Orupõld — FOTO: Agenda PR

Ligi 40% Eesti inimestest on märganud või kahtlustanud oma lähikonnas lähisuhtevägivalla märke, kuid sageli jääb järgmine samm astumata, sest ligi pooled (54%) ei tea, kuidas reageerida. Nii jääb koduseinte vahel toimuv vägivald sageli varjatuks seni, kuni keegi väljastpoolt märkab ja sõna võtab.

Kõhkluse taga ei peitu aga ükskõiksus. IKEA sotsiaalse algatuse „Märka vägivalda“ raames läbi viidud uuringu kohaselt polnud pea pooled neist, kes ei sekkunud, kindlad, kas tegemist oli üldse vägivallaga. Kolmandik ei teadnud, kuidas aidata ning ligi sama paljud kartsid olukorda hullemaks teha. 

Samas ütles iga kolmas, kes ei reageerinud, et kahetseb seda hiljem. Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld näeb selles kahetsuses positiivset märki: „Juba see, et kahetsetakse, näitab, et tundlikkus ja oskus märgata on olemas. Järgmine samm on teada, mida sellega peale hakata,“ ütles ta. Kõrvalseisja ei pea olukorda ise lahendama, kuid just tema tähelepanek, küsimus või toetus võib olla esimene hetk, millest muutus algab.

Kolm olukorda, kolm võimalust tegutseda

Orupõld ütleb, et kui märgatakse lähisuhtevägivallale viitavaid märke, on kõige olulisem teada, kuidas sellises olukorras õigesti reageerida. Uuringu järgi leiab 37% inimestest, et just selged juhised annaksid neile tulevikus kindluse tegutseda. 

Vägivalla otsese tunnistamise korral tuleb kõigepealt hinnata olukorda ja tagada enda turvalisus. Kellegi elu või tervise vahetusse ohtu sattudes tuleb kõhklemata helistada hädaabinumbril 112. Kui olukord ei ole eluohtlik, saab kõrvalseisja sekkuda turvaliselt, näiteks küsida nõu ohvriabi abiliinilt või anda märku, et juhtunut on märgatud, helistades uksekella, koputades või eemalt hõigates.

Kui tekib kahtlus, et keegi lähedane võib kogeda vägivalda, on oluline leida privaatne hetk oma mure väljendamiseks, ka siis, kui märgid ei viita sellele veel üheselt. „Paku inimesele turvalist ruumi vestluseks, kuid ole valmis, et ta ei pruugi kohe avaneda. See võib võtta aega,“ soovitas Orupõld. Kui selline hetk on loodud, on kõige olulisem lihtsalt kuulata. „Kuula ilma süüdistavaid küsimusi esitamata ja ära sea kuuldut kahtluse alla. Näita üles mõistmist ja hoolimist ning kinnita, et oled valmis aitama,“ lisas ta.

Kui inimene usaldab sulle oma loo, on kõige olulisem teda uskuda, tänada usalduse eest ja küsida, mis aitaks teda just praegu kõige rohkem. Oluline on hoiduda oletustest ning otsida koos abi, kui ta ei tea, mida edasi teha või kuhu pöörduda. Kui inimene ei ole veel valmis tegutsema, tuleb jääda kannatlikuks. „Peame andma kannatanule aega ja mõistma, kui keeruline on oma elu päevapealt muuta. Kõrvalseisjana peame end tagasi hoidma, et mitte olla liiga pealetükkivad,“ selgitas Orupõld.

Kõike ei pea teadma, piisab ühest sammust

Orupõllu sõnul on oluline julgustada inimesi usaldama oma sisetunnet ja otsima abi isegi siis, kui nad ei ole kindlad, kas märgatu on tõepoolest lähisuhtevägivald. „Meie ühiskonna sisemine tundlikkus on tegelikult väga arenenud, me oskame märke ära tunda. Nüüd on aeg olla piisavalt julge, et ka reageerida,” selgitas ta.

Täiuslikku sekkumist ei ole olemas ja ei peagi olema. Oluline on, et inimene tunneks, et teda on märgatud ja et ta pole üksi. Isegi üks aus küsimus või õige telefoninumber võib kellegi jaoks olla esimene samm väljapääsu poole.

Ta rõhutas, et kõrvalseisjad peaksid selgelt välja ütlema, et vägivald ei ole aktsepteeritav. „Vägivald on vägivald ning seda ei tohi kunagi normaliseerida ega pisendada,“ ütles ta.

Algatusest:

Kampaania on osa IKEA pikaajalisest sotsiaalse vastutuse algatusest „Märka vägivalda“, mis panustab ettevõtte visiooni luua parem igapäevaelu paljudele, sealhulgas turvaline elu kodus. IKEA tegevused keskenduvad kolmele suunale: teadlikkuse tõstmine, naiste tugikeskuste uuendamine ja IKEA töötajate kaasamine ning toetamine. Naiste tugikeskuste uuendamised kõigis kolmes Balti riigis aitavad parandada lähisuhtevägivalla ohvrite ajutisi elamistingimusi. Alates algatuse käivitamisest 2020. aastal on Baltikumis renoveeritud 7 tugikeskust, mille tulemusel on uuendatud üle 1700 ruutmeetri elamispinda, ning uuendused jätkuvad ka 2026. aastal. 

Tuge ja abi saad siit:

  • Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee.
  • Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee.
  • Vägivallast loobumise toetamine 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00) või [email protected]
  • Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.

Uuringu tellis IKEA ning selle viis 2026. aasta veebruaris läbi uuringufirma Norstat. Veebiküsitluses osales 1242 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. Valim on esinduslik soo, rahvuse, vanuse ja elukoha lõikes.