Reklaam sulgub sekundi pärast

Noor sündmuste korraldaja Karl Loonurm: kogukonnad elavad edasi siis, kui neis leidub inimesi, kes hoolivad

Karl Loonurm
Karl Loonurm — FOTO: Karen Härms

Võiste on endine kaluriküla Pärnumaal, millele on jäänud truuks nii selle loodus kui ka inimesed. Sündmuste korraldaja ja lavatehnikuna tegutsev Karl Loonurm, kes on Võistes üles kasvanud ja kus tegutseb tänagi Võiste Suvefestivali korraldajana, usub, et väikekohtade ellujäämise eelduseks on inimesed, kes tõesti hoolivad. “Võiste on mu südame võitnud sellega, et saan ennast seal tunda vabalt ja nautida looduse keskel olemist. Seal on kõik olemas inimesele, kes armastab merd ja loodust,” räägib Loonurm, kes pälvis 2023. aastal tiitli Tegus Pärnumaa noor, mis on maakonna kõrgeim tunnustus silmapaistvatele ja ettevõtlikele noortele, kes panustavad aktiivselt kohalikku ellu nii kultuuri, spordi kui kogukonnategevuse kaudu.

Loonurme side Võistega on kujunenud tugevaks üle pikkade aastate. Ka tema lapsepõlve üks eredamaid mälestusi on pärit just sealt ning kalurikülale omaselt on seegi seotud kalalkäiguga, mille käigus koos kaluritega läbi jää kukuti. “Pidime jääkülmast veest päästma nii iseennast kui ka lumesaani. Kuigi nii mõnedki kalastustarbed jäidki alatiseks merre, läks õnneks kõik siiski hästi. Võib-olla sai just sealt alguse mu armastus talisupluse vastu,” muigab Karl.

Kinnine, aga soe kogukond

Iga väike koht on omamoodi ja Võiste pole siinkohal erand. “Mulle on aastate jooksul jäänud mulje, et väikekoha inimene on üldiselt pigem kinnine ja endassehoidev, aga kui nendega lähemalt tutvuda, siis võtavad nad su kiiresti omaks,” tõdeb Loonurm. Ta usub, et maaelu ja Eesti väikekohtade säilimise eelduseks on inimesed, kes viitsivad midagi teha, midagi korraldada ja jagada. “Näiteks Võistes elavad inimesed on kokkuhoidev kogukond, kus toetatakse alati kohalikke ja nende ettevõtmisi. Maal elavatel inimestel on alati hea meel, kui leidub tragisid inimesi, kes nende kogukonda arendavad.”

Maaelu kui vaikne luksus

Kui üldjuhul on trendiks saanud noorte koondumine suurematesse linnadesse, siis 28-aastase Karli jaoks pakub elu maal rohkem, kui ükski suurlinn. “Maaelu tähendab minu jaoks privaatsust, vaikust, linnulaulu ja puukütte lõhna.” Loonurm ei löö risti ette ka maatööde ees, vaid hoopis vastupidi – talle meeldib, et maal saab kevadel puid laduda ja suvel kartuleid võtta. “Maale minnes juhtub sageli, et ei tahagi enam linna tagasi minna, kuid just see tunne inspireeribki mind linnas tööd tegema, et saaksin siis jälle rohkem maal olla,” räägib Loonurm.

Kohalik toit ja kultuur on au sees

Sama kirglikult kui elust maal, räägib Loonurm ka toidust ja muusikast, mida ta näeb oluliste osadena Eesti kultuuri kandmisel. Seetõttu on need aukohal ka tema poolt korraldatavatel üritustel. “Kui maale emale külla lähen, siis palun alati teha värsket kartulit ja hakklihakastet ning talvel ootavad mind seal hoidised ja kõik muu hea-parem. Armastus nii Eesti toitude vastu on loomulikult omal kohal ka üritustel, mida korraldan.”

Samal viisil peab ta tähtsaks ka Eesti artiste ja kohalikke esinejaid: “Olen lavatehnikuna töötades puutunud kokku paljude erinevate artistidega ja eriti oluline on minu jaoks just kodumaine muusika ja artistid. Püüan läbi oma tegevuse tuua Eesti muusikute loomingut rahvale koju kätte, sest isegi, kui inimene ei satu suurtele kontsertidele just tihti, siis tuues muusika neile koju kätte, on hästi näha, kuidas publik seda elamust naudib.” Just selline vahetu kogemus ongi see, mis Loonurme sõnul inimesi puudutab. “Ma pole pettunud nägusid veel näinud,” rõõmustab ta.

Oluline on elamus

Loomulikult tuleb ürituste korraldamisel ette ka proovikive, kuid needki ei ole Loonurme heidutanud. Kõige eredamalt meenub talle 2023. aastal korraldatud festival, kus ootamatult saabunud äikesetorm uputas lavaesise ala ja toimus täielik voolukatkestas. “See ei olnud küll positiivne kogemus, aga andis mulle väärtusliku õppetunni ja kogemuse,” tõdeb Karl.

Talle on oluline, et inimesed, kes tema poolt korraldatud sündmustel osalevad, saaksid osa elamustest, mis jääksid meelde kogu eluks. “Minu jaoks on sündmus õnnestunud siis, kui rahvas saab kaasa elamuse ja hea tunde. Ei ole tähtis, mitu lava püsti pandi või kui palju pileteid müüdi, vaid see kas inimesed tulevad tagasi.”