Elisa Kolk meediatähelepanust ja sellega toime tulemisest

Elisa Kolk (17) võitis eestlaste südamed sel aastal toimunud Eesti Laulul oma looga „Superlove”. Elisa teadis juba pisikesest peale, et soovib saada lauljaks ja selle unistuse poole on ta kogu oma senise elu liikunud.

Kui vanalt sa laulmisega tegelema hakkasid?

Juba kuskil kahe-kolmeaastaselt laulsin väga usinalt. Tõsine soov õppima minna tekkis üheksa-aastaselt. Ja seda ma ka tegin – läksin muusikakooli, laulu erialale.

Kelleks sa väiksena saada tahtsid?

Ikka kogu aeg olen tahtnud ainult ja ainult lauljaks saada!

Meenuta oma esimest esinemist!

Oooh... see oli vanaema ühel suurel juubelil. Mul on kusjuures siiamaani see video isegi alles. Väga naljakas vaadata! Olin tõsiselt närvis, aga samas tahtsin ikkagi nii väga esineda.

Sa oled ka ise laule kirjutanud. Kust saad inpiratsiooni ja kuidas see protsess täpsemalt käib?

Olen kirjutanud paar laulu, aga ma ei pea ennast siiski päris laulukirjutajaks... või ei eelista seda rohkem, kui lauljarollis olemist. Mulle meeldib, kui lugu on minu jaoks juba kirjutatud või kui saan kirjutamises kaasa lüüa. Need lood, mis ma kirjutanud olen, on üldjuhul tekkinud mingitel emotsionaalsetel hetkedel. Lihtsalt tuleb järsku pähe üks viisijupp ja siis juba tuleb istuda klaveri taha. Kui kirjutan, kirjutan korraga valmis terve loo.

Millist muusikastiili sulle teha meeldib?

Minu suurim kirg on kindlasti minoorsed ballaadid. Ei teagi, miks niimoodi on. Kuidagi tunnen selliste kurvakõlaliste ballaadidega mingisugust erilist sidet. Kuid see pole kindlasti ainuke stiil ja artistina pean olema ma väga mitmekülgne, mis pole muidugi mingi probleem! Popmuusika on siiski see, millele ma püsima jään. See on selline hea žanr, kuna hõlmab endas palju erinevaid stiile.

Osalesid Eesti Laulul ja sellega kaasnes ka suurem meedia tähelepanu. Kas loed enda kohta käivad kommentaare ka? Mis sa üldse arvad suurenenud meedia tähelepanust – on see hea või halb?

Lugesin päris alguses, kui meedia üleüldse minu vastu suuremat huvi hakkas tundma. See oli üpriski masendav. Öeldakse ju ikka, et ei loe kommentaare, aga no kui ikka tead, et just sinu kohta seal kirjutatud on, siis see kuidagi tõmbab lugema. Muidugi ei teinud ma seda kogu aeg ja ei lugenud kõike. Kui Eesti Laulu saade pihta hakkas, siis sel ajaperioodil ei lugenud ma neid enam üldse. Mitte ühtegi. Ei tundnud üldse selleks vajadust ja ei tulnudki kuidagi pähe, et nüüd vaatan ja loen. Meedia tähelepanust arvan nii palju, et muidugi on see minu jaoks hea. On väga oluline olla pidevalt pildis, et mitte ära kaduda. Kui ühel hetkel varju jääd, siis on hiljem juba palju raskem taas pildile tulle. Meedia suur tähelepanu pole mind siiani veel oluliselt häirinud.

... pikemat intervjuud Elisa Kolgiga saad lugeda Buduaar TEENi mai-juuni numbrist!