FOTOGRAAF JAKE FARRA: kaunis naine Sydney tänaval on reeglina eestlanna!

10 kommentaari
FOTOGRAAF JAKE FARRA: kaunis naine Sydney tänaval on reeglina eestlanna!

Jake Farra (26) nimi peaks vist küll igale endast lugupidavale naisele tuttav olema – tegemist on nii kodu- kui välismaal tunnustatud andeka fotograafiga, kelle kaamerasilma ette saamine sugugi lihtsate killast pole. Mõni aeg tagasi Eestisse naasnud mees elas aga üle kahe aasta paljude eestlaste jaoks ihaldusväärses paigas – Austraalias. Jake rääkis meile, millised on suurimad erinevused Eesti ja Austraalia ning eestlannade ning austraallannade vahel.

Jake Farra (26) nimi peaks vist küll igale endast lugupidavale naisele tuttav olema – tegemist on nii kodu- kui välismaal tunnustatud andeka fotograafiga, kelle kaamerasilma ette saamine sugugi lihtsate killast pole. Mõni aeg tagasi Eestisse naasnud mees elas aga üle kahe aasta paljude eestlaste jaoks ihaldusväärses paigas – Austraalias. Jake rääkis meile, millised on suurimad erinevused Eesti ja Austraalia ning eestlannade ning austraallannade vahel.

Üheks suurimaks erinevuseks Eesti ning Austraalia vahel peab Jake kahe riigi bürokraatiat. “Ma suutsin Austraalias viibides ühte sünnimärki kahjustada. Käisin seda nahaarsti juures näitamas. Kogu protseduur kestis umbes 20 minutit ja maksis kuskil 80 eurot. Uskumatult raske oli aga haiglast oma ravilugu kätte saada, et see siis kindlustusele edasi saata. Registratuur ei tohtinud mulle haiguslugu anda, kui arst polnud selleks oma nõusolekut andnud. Käisin neli korda haiglas seda paberit nõudmas, aga arsti mul kätte saada ei õnnestunud. Mulle lubati kõikide külastuste ajal, et saadame õhtuks teile raviloo meili peale või tulge lihtsalt järgmisel päeval järele ja saate kätte. Aga kui õhtuks polnud midagi saadetud ja järgmine kord ukse taga olin, siis tehti suured silmad ning vangutati pead,” meenutab mees, kelle sõnul on see täiesti tüüpiline Austraalia bürokraatia, mida on ilmselt kõik seiklejad omal nahal tunda saanud. “Eestis piisab vaid riigiportaali sisselogimisest ning kõik andmed on juba praktiliselt kabinetist lahkudes üleval. Sama bürokraatia väljendub ka tulumaksu tagastuses. Austraallane peab täitma meeletult pika deklaratsiooni, millega võib väga kergelt hätta jääda. Väga suur osa eraisikuid kasutab abi, et deklaratsioon esitatud saaks. Eestis piisab jällegi vaid Tolli- ja Maksuameti lehele sisselogimisest, andmete kinnitamisest ja paari nädala jooksul on raha su pangakontol. Eesti on ikka tõsine E-riik!” 

Teiseks erinevuseks võiks mehe arust välja tuua, et austraallased on enamjaolt kõik väga sõbralikud ja abivalmid. “Tundmatu austraallane võib rohkem aidata kui tuttav Eestis. Seal olles vedas auto keset tormist ööd alt ja see jäi maantee äärde seisma. Ühel hetkel peatus aga üks viiekümnendates härra, kes tuli uurima, kas kõik on korras. Ta proovis igatpidi aidata autole hääli sisse saada. See küll ei õnnestunud, aga ta pakkus, et võib visata enda transpordiga lähimasse linna. Pidin pakkumisest keelduma, sest ei julgenud autot kuskile pärapõrgusse jätta. Enne lahkumist andis härra aga oma taskulambi ning veepudeli, et saaksin öö turvaliselt üle elada,” räägib Jake ja usub, et kindlasti on ka Eestis selliseid häid inimesi, aga statistiliselt võidaks selle lahingu tõenäoliselt siiski Austraalia. 

Suureks erinevuseks peab tunnustatud fotograaf ka seda, et austraallased oskavad vaba aega palju rohkem nautida. “See ei olnud üldse imelik, et inimesed hommikul kohvikutes selleks kokku said, et väike kehakinnitus teha ning juttu puhuda. Või siis sarnaselt peale tööd lõõgastuda hea joogi ja söögi kõrval. Eestlane on seevastu õhtutundideni töölainel ning näeb puhkepäevadest vaid und. Ega me muidu Austraalias nii hinnatud poleks,” muigab mees. 

Aga kas ning kuidas erinevad Eesti naised Austraalia omadest? Jake arvab, et kõige märgatavam erinevus on see, et Eesti naised on palju ilusamad. “Ega ilma asjata öelda, et Eesti on number üks maa, kust tuleb ühe elaniku kohta kõige rohkem maailmatasemel tippmodelle. Eesti naised on oma ilu poolest üle maailma tuntud ning hinnatud,” kinnitab ta. “Sydneys tänava peal kõndides nägi harva mõnda väga ilusat naist ning sel juhul oli tavaliselt tegemist eestlasega,” naerab Jake. Teiseks suurimaks erinevuseks võiks lugeda seda, et Austraalia naised tarbivad palju rohkem meelemürke. Kuna sealne elatustase on kordades kõrgem, siis saavad inimesed endale palju tugevamaid drug’e lubada – selliseid, mida keskmine eestlane oma palga eest ei saaks.

“Kui nüüd vaadata aga fotograafi seisukohalt, siis peaks välja tooma selle, et Austraalia naised on palju vabamad. Nad ei ole nii enesekriitilised ning nad ei tähtsusta teiste arvamust. Eesti väiksus tingib selle, et naised on oma väljanägemise suhtes väga ettevaatlikud,” selgitab mees. “Sydney on nii suur, et kellelgi pole aega, et märgata, mis sul seljas on. Sa võiksid vabalt hommikumantlis tänavale astuda ning saaksid võibolla mõne üksiku silmapöörituse osaliseks. Eestis seevastu võiksid ennast juba üsna kiirelt kollaste portaalide veergudelt leida.”

Mees tunnistab, et oma perekonnast eemal viibimine polnud lihtne, kuid lisaks lähedastele tundis ta üllataval kombel väga puudust ka Eesti kliimast. “Sealne pidev kuumus muutus vaikselt väljakannatamatuks ning üksluiseks. Eesti kliima on ideaalne! Sul on kolm kuud suve, sügist, talve ja kevadet. Kui üks hakkab vaikselt üle viskama, tuleb juba teine asemele. Minu jaoks on selline kliima super! Rääkimata siis Eesti piimatoodetest, mida on praktiliselt võimatu seal olles saada. Tagasi tulles pugisin ühe suupoolega kohukesi ja teisega kohupiima ning loputasin kõik Eesti mahepiimaga alla, samal ajal piiramatut internetti kasutades,” tunnistab ta. 

Heidi Ruul