Helena-Reet: Kas elame riigis, kus võimutseb anonüümsus, argus ja vägivald?

31 kommentaar

Pisiasjad on need, mis näitavad kõige paremini kuidas ühiskond toimib, kuidas keegi inimene mingis situatsioonis käitub, kuidas asjad tegelikult on. See, kuidas nö pisiasjadele tähelepanu ja tähtsust ei osutata, on masendav. Keegi peab surema, enne kui midagi kuskil liigutatakse. Tänane lugu naisest, keda trollijuht ahistas, on ehe näide sellest, kuidas meie riigis asjad käivad. Kas see, et idioodist trollijuht 20 aastat on “tubli poiss” olnud, on vabandus? Inimene, kes teist rõvedalt peedistab, saab trahviks ja karistuseks vaid preemiast ilmajäämise? Vähe on neid inimesi, kes julgevad arvamust avaldada, kes julgevad üldse kaebusi esitada ja sõna võtta. See, kui paljusid inimesi keegi kiusanud on, seda ei selgita kunagi välja. Eesti riik on täis anonüümseid virisejaid ja argu selja taga targutajaid, aga avalikult väljaütlejaid ja hääletõstjaid on vähe. Kas aastatepikkune hirmu all elamine on tõesti inimesed masinateks muutnud? Trammi- ja trollibussikoondis kuulub Tallinna linnale, mida juhib Tallinna linnavalitsus, mis omakorda allub linnavolikogule. Kas kõik need astmed sülitavad selliste probleemide peale? Lehes ei avaldata isegi trollijuhi ega dispetšeri nime. Trammi- ja trollibussikoondise juht hakkab töötajat välja vabandama sõnadega, et too vabandas ja kahetseb… Mina soovitaksin Evel pöörduda õiguskantsler Indrek Tederi poole. Kui tema, kes just maksumaksja huvide eest ja lihtrahva heaolu eest seisma peab, ei aita, siis peaks Eesti Põhiseaduse uuesti läbi vaatama.

Pisiasjad on need, mis näitavad kõige paremini, kuidas ühiskond toimib, kuidas keegi inimene mingis situatsioonis käitub, kuidas asjad tegelikult on. See, kuidas nö pisiasjadele tähelepanu ja tähtsust ei osutata on masendav. Keegi peab surema, enne kui midagi kuskil liigutatakse.

Tänane lugu naisest, keda trollijuht ahistas, on ehe näide sellest, kuidas meie riigis asjad käivad. Kas see, et idioodist trollijuht 20 aastat on “tubli poiss” olnud, on vabandus? Inimene, kes teist rõvedalt peedistab, saab trahviks ja karistuseks vaid preemiast ilmajäämise? Vähe on neid inimesi, kes julgevad arvamust avaldada, kes julgevad üldse kaebusi esitada ja sõna võtta. See, kui paljusid inimesi keegi kiusanud on, seda ei selgita kunagi välja. Eesti riik on täis anonüümseid virisejaid ja argu selja taga targutajaid, aga avalikult väljaütlejaid ja hääletõstjaid on vähe. Kas aastatepikkune hirmu all elamine on tõesti inimesed masinateks muutnud? Trammi- ja trollibussikoondis kuulub Tallinna linnale, mida juhib Tallinna linnavalitsus, mis omakorda allub linnavolikogule. Kas kõik need astmed sülitavad selliste probleemide peale? Lehes ei avaldata isegi trollijuhi ega dispetšeri nime. Trammi- ja trollibussikoondise juht hakkab töötajat välja vabandama sõnadega, et too vabandas ja kahetseb… Mina soovitaksin Evel pöörduda õiguskantsler Indrek Tederi poole. Kui tema, kes just maksumaksja huvide eest ja lihtrahva heaolu eest seisma peab, ei aita, siis peaks Eesti Põhiseaduse uuesti läbi vaatama. Kas keegi Eestis kunagi oma tegude eest vastutama ka peab hakkama? 

Trollijuht ahistas noort naist koos pisipojaga
Üleeile pärastlõunal Tallinnas Nurmenuku peatuses koos aasta ja kahekuuse lapsega 6. liini trolli läinud Eve ei osanud hingeski aimata, et sõidust saab košmaar, et juht teda enam trollist välja ei lase ja ta lapsega sinna vangi jätab, kirjutab tänane SLOleht.

Kui Eve (31) tahtis trollist väljuda, läks ta aegsasti enne peatust lõõtsaga sõiduki ukse juurde.”Juht avas uksed. Tõstsin lapsekäru üles ja jõudsin astuda juba alumisele astmele, kui ta pani uksed kinni ja sõitis edasi. Endal oli muie näos,” meenutab Eve. Peale Eve ja tema pisipoja oli trollis ainult üks naine. Enne lõpp-peatust peatus troll veel kord. Juht avas vaid esiukse, et tema lähedal olnud sõitja välja pääseks ja põrutas siis kohe lapsega emast välja tegemata edasi.

“Ma hakkasin minema, aga ta andis kohe gaasi,” ei teinud trollijuht hoolimagi, et Eve käruga esiukse poole tõttas. Juht olevat jälle irooniliselt tahavaatepeeglisse muianud, uksed sulgenud ja lõpp-peatusesse teiste trollide vahele sõitnud. Sealgi ei kadunud trollijuhi suult muie. Ta avas justkui demonstratiivselt pooliku ukse ainult eest, kust ka parema tahtmise korral käruga kuidagi välja ei saa.

Siis märkas ta juhikabiinil kleebist, kus oli kirjas dispetšeri number. Nõnda helistaski Eve kell 15.08 sinna. “Mis mina teha saan?” nähvas hädas emale telefonist nipsakas dispetšeridaam. “Milleks need dispetšerid siis seal on? Nad ju suhtlevad oma töötajatega! Nad teavad, kes roolis istub, mina mitte,” on Eve nördinud, et dispetšer keeldus teda abistamast.

Vahepeal tuli sõiduki juurde teine trollijuht, kes kahemõttelisi nalju viskas. “Hoiad endale naist siin või,” olevat viimane sulaselges eesti keeles Evet vangis hoidnud juhile öelnud. “Ei, ma vaatan ilusamaid,” vastanud ahistaja.

Juht ei lasknud häirida ka tema telefonikõnest politseile. Muie ei kadunud tema näolt hetkekski. “See oli kõige jubedam kogemus,” tunnistab naine pisaratega võideldes, et kartis lapse pärast. “Ma ei hakka ju esiuksest üksinda välja minema ja oma last sinna jätma. Ma olen ühe lapse matnud. Mul oli nüüd jälle päris suur hirm,” tunnistab Eve.

Kui trolli juurde tulid kaks vene keelt kõnelevat juhti, tegi vangistaja nende mahitusel lõpuks uksed lahti ja Eve läks otsemaid politseijaoskonda, kus ta läbielatu kohta avalduse kirjutas.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütleb, et politsei hakkab Eve avaldust uurima.

Allikas: SLÕhtuleht

Mida arvad juhtunust Sina? Kas Sinul on olnud sarnaseid halbu kogemusi seoses trolli-, trammi- või bussijuhtidega? Mida oled ette võtnud? Millise karistuse peaks saama antud trollijuht?

/Toimetas: Helena-Reet Ennet/