Kertu Rakke ei pea ennast normaalseks inimeseks

Kertu Rakke ei pea ennast normaalseks inimeseks

Me kõik oleme oma elu jooksul tundnud kadedust, see on täiesti normaalne. Tegu on emotsiooniga, mille tekkepõhjuseid on seinast seina ja niikaua kuni kadeduseuss meie igapäevaelu ei sega, pole vajadust sellest enda jaoks ka probleemi teha. Kirjanik Kertu Rakke ei pea ennast kadedaks inimeseks, ent siiski tunnistas ta Buduaarile, et ta kadestab normaalseid inimesi.

Me kõik oleme oma elu jooksul tundnud kadedust, see on täiesti normaalne. Tegu on emotsiooniga, mille tekkepõhjuseid on seinast seina ja niikaua, kuni kadeduseuss meie igapäevaelu ei sega, pole vajadust sellest enda jaoks ka probleemi teha. Kirjanik Kertu Rakke ei pea ennast kadedaks inimeseks, ent siiski tunnistas ta Buduaarile, et ta kadestab normaalseid inimesi.

Kertu on alati elanud nii nagu ta ise tahab ning varem ta lausa naeris nii-öelda normaalsete inimeste üle. Nüüd on olukord pisut teine. “Viimasel ajal olen mõelnud, et ehk oleks mu elu palju lihtsam, kui ma oleksin terve elu käitunud nii, nagu ema ütles, kool ootas ja avalikkus eeldas. Võibolla oleksin ma edukam, kui ma viitsiksin, nagu peaks ning nagu Neitsi tähtkujus sündinud naisele kohane oleks, iga päev tolmu pühkida ja ülepäeviti põrandaid pesta, kõiki pereliikmete riideid triikida ja oma kaunite ideedega perekooli kommentaariumis plusspunkte teenida. Võibolla oleksin ma parem ema, kui seaksin oma lastele rohkem reegleid, näiteks kui palju tohib telekat vaadata või mis kell magama minna või et seinale ei tohi joonistada ning naerda võib vaid intelligentsete ja igavate naljade üle,”mõtiskleb Kertu oma elu üle.

Kertu usub, et ta pälviks rohkem kiitust, kui ta käituks nii nagu ühiskond seda eeldaks. “Kui kuulutaksin ökomöko juttu ega lubaks endale teinekord keset päeva klaasikest veini. Või kahte. Ja võibolla oleksin ma mentaalselt stabiilsem, kui suudaksin mõne mehega koos elada, ka siis, kui nii-öelda esimene erutus möödas on ning kui ainus põhjus koosolemiseks tundub olevat avalik arvamus, a la pereinimesed on õigemad. Kõrvalt vaadates tundub, et naised, kes nii teevad, on oma eluga rahul,” muigab Kertu.

Kokkuvõttes tunnistab ta, et põhjus, miks ta ei tee kõiki neid eelpool loetletuid asju, on väga lihtne. “Ma olen laisk ja hellik ning just seepärast ma kadestangi niinimetatud normaalseid naisi, et nemad suudavad teha midagi, mis neile väga ei meeldi, et nad suudavad end sundida tegema tegema midagi, mis tundub äärmiselt enesevihkajalik: kuulata kellegi sõna, keda pole õnnistatud erilise vaimuandega, või koristada tuba hoolimata kiusatusest vaadata arvutist “Shamelessi” uut hooaega… “

Kadedusest räägivad tuntud eestlased pikemalt ajakirja Buduaar sügisnumbris!

Katrin Lust