Meestele keelatud, ainult naistele! Kolmas katkend skandaalsest seksiromaanist "Võrgutaja"

Avaldame kolmanda katkendi Margus Vaheri äsjailmunud erootilisest romaanist "Võrgutaja".

Mu lemmikkohvik asub kodulinna maalilises vanalinnas, ümbritsetuna ajaloolistest paekivimüüridest ja selle lähedal asuvast väikesest pargist. On septembrikuu rahulik laupäevane hommik ja harjumuspäraselt sean enda sammud hommikukohvile – õhuke poolmantel mõnusas briisis lehvimas, päikeseprillid ees ja sülearvuti kaenla all.

Leian hubase kohviku hämarast taganurgast väikese teistest eraldatud privaatsema sopi, kus on mugav nahast tugitool ja piisavalt suur laud, et mahutada ära nii mu hommikusöök, arvuti kui ka märkmik. Tavaliselt kasutan esimest nädalavahetuse puhkepäeva hommikut oma järgmise nädala tegevuste eesmärgistamiseks, visualiseerimiseks ja fookuse sihtimiseks ning mulle tundub, et just sellesse mõtestatud tegevusse on peidetud suur osa minu tööalasest edust ning produktiivsusest. On suur vahe, kas rapsida huupi või ühe hoolikalt sihitud lasuga tabada täpselt märklaua keskele.

Olles end mugavalt sisse seadnud, on minu juurde tee leidnud juba ka ettekandja, kelle sume hääl kõlab nagu suussulav šokolaad.

„Tere hommikust, härra. Mida võiksin teile hommikusöögiks pakkuda?“

Olen hetkeks sõnatu, kui silmad tõstan. Mu ees seisab pikkade lokkis juustega kaunitar, kelle naeratus on soe kui päike ja kelle kelmikas silmavaade mu päeva sundimatult kordi kaunimaks muudab.

„Tere hommikust, preili! Palun mulle üks cappuccino, värske apelsinimahl ja tuunikalaomlett.“ See on mu harjumuspärane tellimus. „Ma pole teid siin varem kohanud, kas olete uus?“

„Tegelikult ma ei tööta siin iga päev. Sõbranna jäi haigeks ja palus mul end täna asendada.“

„Meeldiv tutvuda ja rõõm, et mu lemmikkohvikus haldjaid kohtab,“ ütlen flirtivalt.

„Öelge palun mulle ka, kui seda haldjat näete, tahaks ka tutvuda,“ lõõbib ta minuga naeratades. „Mina liiklen siiski luuaga, nii on elu palju põnevam.“

Ta ütleb seda kelmikalt ja tõmbab nurjatult keelega üle oma lopsakate huulte. „Aitäh tellimuse eest, teie hommikusöök saabub varsti.“

Mis see siis nüüd oli? Äge ja palju õnne mulle, kes ma enam absoluutselt ei suuda oma eesmärgile keskenduda. See naeratus, napp teksaseelik, valge, ainult pooleldi kinninööbitud triikpluus ja mõnus varjamatu flirt... Pean tunnistama, et tunnen end veidi nagu välgutabamuse saanud puu. Mõnus, polegi seda ammu kogenud. Kiirgav naiselikkus teeb imesid.

Kuidagi suudan ennast siiski uuesti asjalikuks häälestada, kuni saabub kohv ja omlett.

„Aga palun ja head isu teile! Värske mahlaga läheb veel veidi aega, lähen nüüd apelsine kasvatama,“ ütleb ta kelmikalt.

Naudin hommikusööki ning proovin veel kord keskenduda, et midagigi tehtud saaks.
Nii, tubli olen! Järgmise nädala plaanid ongi suuremas osas tehtud ja prioriteedid seatud. Naeratan rahulolevalt. Samal hetkel ilmub mu vaatevälja ka linalakast kaunitar, kes teatab kõlava hääle ja mängulise teatraalsusega: „Teie mahl on serveerimiseks valmis, maestro! Kas võin paluda, et lauale veidi ruumi teeksite?“

Sülearvuti kaas lendab muretult kinni, asetan töövahendi enda kõrvale toolile. „Aga palun, mademoiselle.“

Talle meeldib, et ma mänguga kaasa tulen. Ta vaatab mulle silma, teeb ülepingutatud graatsilise kummarduse, et olukorrale veelgi efektsem lõppakord panna. Just siis, kui mahlapokaal peaks leidma oma kindla pinna laual minu kohvitassi kõrval, asetab ta selle tähelepanematusest täpselt mu kahvlile, nii et terve klaasitäis kuldset mahla otse ja sihtimata mulle täpselt sülle lendab.

„Appi, kui kohmakas ma olen! Tuhat vabandust, härra,“ ütleb ta armsalt kogeledes ja kahmab peoga laualt salvrätikuid, et tekkinud minikaost püüdlikult leevendada.

„Pole midagi hullu, ikka juhtub,“ lohutan teda ja muigan varjamatult meie lühikese rollimängu kulminatsiooniks saanud situatsioonikoomika üle.

Ta annab endast parima, aga mu suvised heledad püksid näevad endiselt välja, nagu oleks mulle just klaasitäis mahla sülle kallatud.

„Ausalt, ma ei saa lubada teil siit nii lahkuda. Õnneks olete praegu kohviku ainuke klient – palun lubage mul enda äpardus heaks teha. Tagaruumis peaks veel pabertaskurätikuid olema ja mul peaks käekotis ka föön olema, et püksid ära kuivatada. Tulge, palun!“ ütleb ta hoolitsevalt.

„Hästi, teeme nii! Teie soov on mulle seaduseks!“ ütlen sõbralikult. Naeratame teineteisele ja suundume fööniruumi.

„Palun seiske siia ja lubage mul teie eest hoolitseda.“

Ta haarab käterätiku, teeb selle kraani all märjaks ja juhendab mind, et sirgelt püsti seisaksin. Ta põlvitab ja püüab püüdlikult ja õrnalt mu pükstelt mahlaplekke välja saada. Uuh, ma vist ei mõelnud seda läbi! Ta käed silitavad õrnalt mu pükste kubemepiirkonda. „Nii! Vanaema retuusid, marutõbine koer, Donald Trump,“ kordan endale, et mu mõte ja keha ei läheks lappama seda seksikat kaunitari enda ees põlvitamas nähes. Nope, liiga hilja... tunnen, kuidas iga rätikutõmbega erutus kasvab ja mu riist tukse tukse haaval pükstes indu juurde saab ja paisub. Sellest on raske mööda vaadata, kuigi püüan endast parima anda, et džentelmeniks jääda. Jah, ta märkab seda, aga ometi suudab jääda nii
loomulikuks ja armsaks. Ta vaatab mulle sügavalt alt üles otsa, naeratab siis kelmikalt ja ütleb sundimatult: „Aitäh komplimendi eest, monsieur!“

Püüan tekkinud olukorda arvesse võttes cool’iks jääda ja vastan rahulikult: „Merci, bella.“

Nii me seal kohviku tagaruumis oleme – tema põlvili minu ees ja mina enda lingamiga sisemist dialoogi pidamas ja rahuprotsessi arutamas, mis on juba eos hukule määratud. Ja siis see juhtub. Ta laseb rätikul justkui juhuslikult maha kukkuda ja jätkab õrritavalt juba ainult kätega mu silitamist, kuni tunnen, et mul on liiga vähe ruumi. Ta hindab olukorda igati adekvaatselt. Üks käsi mõõdab endiselt püksisääres, aga teine tõmbab juba vaikselt püksilukku sentimeeter sentimeetri haaval allapoole. Tunnen end kui vahakuju piinamiskambris, ainult selle vahega, et kui see oleks maapealne põrgu, siis ausalt – ma ei tahaks siit kunagi lahkuda.

Mu fallos vabaneb lõpuks vanglast – ta haarab sellest mõlema käega ja suunab osavalt oma lopsakate huulte hoolde. Fuck, mul on nii palav! Ta kiusab mind meelega, hea meelega. Ta lakub mu ...

Raamatud on müügil:

https://www.apollo.ee/vorgutaja-425282.html