Maria: Eesti kuulsustest Marbellas ning Hispaania meestest

35 kommentaari
Maria: Eesti kuulsustest Marbellas ning Hispaania meestest

Mind vaevab täna tõeline eetikakriis – millest peaksin kirjutama ja mis oma teada jätma. Vahepeal on päris palju asju juhtunud, aga kõik ei kannata kirjamusta. Elu läheb siin aina suvisemaks ja kirjumaks ning lennukid tassivad iga päev kohale muuhulgas ka uusi eestlasi, keda siin pea et igas kohvikus, rannas ja poes kohata võib.

Mind vaevab täna tõeline eetikakriis – millest peaksin kirjutama ja mis oma teada jätma. Vahepeal on päris palju asju juhtunud, aga kõik ei kannata kirjamusta. Elu läheb siin aina suvisemaks ja kirjumaks ning lennukid tassivad iga päev kohale muuhulgas ka uusi eestlasi, keda siin pea et igas kohvikus, rannas ja poes kohata võib.

Käisin mõne päeva eest taas ööklubiringil ja sai külastatud ka eestlaste lemmikklubi Suite´i, mis asub Puente Romano hotellikompleksis. Sai seal päris mitut Eesti nägu kohatud, kes mind küll ei tea, aga see ei tähenda, et nende teod mulle märkamatuks jäid. See, et sind pannakse tähele, on koorem, mida tuleb kanda, kui oled keskmiselt silmapaistvam või kuulsam :) Üks Eestis hästi tuntud naine oli end seal klubis nn rihmaks tõmmanud ja see oli päris kole vaatepilt. Teine vähem kuulus kuid rohkem edev noor naine olla aga pakkunud enda seksiteenuseid raha eest. Mees, kellele ta seda pakkus, oli juhtumisi meie seltskonnas ühe inimese tuttav ja tuli meile seda rääkima. Võib olla ta valetas, kuid miks ta oleks pidanud nii tegema? Ütlen ausalt, et isegi kui see on vale, siis mõjus selline info mulle kui külm vesi krae vahele. Ma olen siiski Eesti patrioot ja pigem alati uhkust kui häbi tundnud oma päritolu pärast.

Ma olen ka enne korduvalt kuulnud, et päris mitmed Eestis tuntud naised on kunagi minevikus eskortteenust välismaal pakkunud ja niimoodi jalad alla saanud ja nüüd kuuluvad lugupeetud inimeste hulka. Mõned neist on abielus miljonäridega, enamusel aga nii hästi ei läinud. Naised on superhead saladuste hoidjad ja tihti on nii, et nende mees ei pruugi teadagi, mida täpselt naine 10 aastat tagasi kuskil välismaal tegi. Ma olin kuulnud seda ka mitmete Tallinna nn seltskonnatibide kohta, keda on mulle kuskil ööklubis näidatud ja räägitud: „Vot see tsikk käib pikematel välisreisidel kellegi miljonäri raha eest, mille hinnaks on voodirõõmude jagamine“, aga olen siiani  võtnud seda kui kadedate kraaksumist. Et keegi tuleb ja näitabki ühe mulle tuttava näo peale ja väidab, et see teie kodumaal tuntud nägu pakkus just ööd endaga 600euro eest, see oli mulle midagi uut. Vaadates mõnikord Facebooki pilte, siis olen ikka endamisi üllatunud, et kuidas mõnel tööd mitte tegeval naisel on nii suured võimalused luksuslikeks puhkusteks ja kallite asjade ostmiseks? Nüüd ma siis näen, kuidas need asjad käivad. Tule taevas appi, kui piinlik.

Aga tundub, et Marbella ongi selline piirkond ja siin käivadki asjad nii. Tegin intervjuu Eestis unistuste printsi Dimina tuntud ärimehega, kes väitis, et ka tema kohtus oma lapse emaga just sel viisil. „Ta astus klubis ise ligi, pidutsesime koos ja hiljem pakkus ta välja, et on nõus minuga magama 300 euro eest,“ rääkis Dimi on nüüdseks lagunenud suhtest Brasiilia kaunitari Ailaga. Vot sellised on tänapäeva tõelised Tuhkatriinu lood :).

Õnneks siiski ei ole kõik eestlased siin „odavad“, palju on edukaid inimesi, advokaate ja ärimehi, kes on siia kodud soetanud või rendivad kortereid ning naudivad hoopis kvaliteetsemat elu ja võimalik, et isegi ei tea, millega nende kaasmaalaste mudakiht tegeleb. Mõne nädala eest avanes mulle kaunis vaatepilt edukatest keskealistest eestlastest, kelle moodi minagi tahaks ühel päeval olla. Tunnustatud ärimees ja miljonär Margus Reinsalu, kelle kodu on samuti Marbellas, nautis oma kauni ja hoolitsetud abikaasaga Nikki Beachil pühapäevabrunchi. Ilus on vaadata, kui palju aastaid koos elanud paar on kaunilt riides, oskavad hästi aega veeta ning naudivad üksteise seltskonda. Neid nähes tekkis mul kohe võrdlus minu vanematega, kes on juba aastaid lahutatud ja endiselt kaklevad nagu kass ja koer. Nad on vaid pisut vanemad kui härra ja proua Reinsalu, aga vaevalt et isegi suurema rahasumma olemasolu puhul oskaksid nad elust kvaliteetselt rõõmu tunda. Kui juba vaesena jättis isa meid noorema naise pärast maha, siis vaevalt ta rikkana oleks meie juurde jäänud.

Rääkides aga meestest, siis kuigi Eestis olin ma pigem hall hiireke, siis siin ei saa ma sugugi kurta tähelepanu puuduse üle. Mehed märkavad siin naisi, eriti kui oled heledapäine. Ja nad on siin hoopis teisiti kasvatatud – naisi austama ja nende eest hoolitsema. Käisin ühe noormehe Josega aiapeol ja minu jaoks oli väga üllatav see, kuidas ta mind seal teenindas ja kohtles. Kuigi ma ei ole tema girl-friend ja isegi sõbraks nimetada on ehk rutakas, siis tutvustas ta mind kõikidele inimestele isiklikult ja kandis hoolt, et mul igav ei hakkaks. Me läksime söögilaua juurde, kus oli kaetud meie mõistes rootsi laud, ning tema täitis mu taldriku ja mina vaid ütlesin, mida ma süüa soovin. Kui minu taldrik oli täidetud, siis saatis ta mu lauda ja läks oma taldrikut täitma. Eesti mehele oleks selline naise eest hoolitsemine täiesti ennekuulmatu. Kui mu joogiklaas hakkas tühjaks saama, siis ta ruttas seda täitma. Ma olin väga üllatunud ja küsisin, et miks ta nii teeb. Jose vastus oli lühike ja lihtne: „Nii on ju viisakas ilusat naist kohelda.“ Hiljem rääkisime veel pikalt naise ja mehe suhetest ning perekonnast ja selgus, et selline komme on talle rinnapiimaga sisse söödetud. Naisi on tema perekonnas alati väga hoitud ja hinnatud. Eks ka siin on igasuguseid mehi, nagu Eestiski, nii et kindlasti ei tasuks teha mingit üldistust. Kuid seal aiapeol oli küll nii, et ükski naine ei läinud oma joogiklaasi või söögitaldrikut ise täitma.
Aga üks Jose lause pani mind väga mõtlema. „ Et naist naisena hoida ja kohelda, peab naine eelkõige naisena käituma,“  ütles ta. Ja kui ma nüüd mõtlen oma Eesti elu ja sõbrannade peale, siis peab vist tunnistama, et kogu süüd ei saa me ka eesti meeste peale panna. Kui oleksime ise rohkem naised, ei jääks meestel muud üle, kui olla rohkem mehed. Aga ei, meie tahame ju ise võrdsed olla – rügada karjääri teha, nõuda võrdseid tingimusi ja enamgi veel – igal esimesel võimalusel näidata meestele koht kätte.
Siin Hispaanias on siiski oluliselt suurem osa naisi koduperenaised ja seetõttu ei lase ka mehed end lõdvaks, nad teavad, et nad peavad peret ülal pidama, selle nimel õppima, karjääri tegema, raha teenima. Seda õpetatakse neile juba väikeste poistena. Edukus on väga oluline.

Muide, siin jagatakse edukad mehed kolme rühma ja vastavalt oma rühmale on neile ka vastav maine naiste hulgas. Kõige lugupeetumad on loomulikult siniverelised, ehk need rikkad suguvõsad, kelle pojad kannavad edasi perekonna väärtusi, traditsioone ja võtavad isadelt üle ning muudavad veelgi edukamaks oma suuri ja edukaid perefirmasid. Teisel kohal on nn self-made mehed, kes tulevad keskpärasest või miks mitte isegi  vaesest perekonnast, kuid on elus midagi tänu oma tarkusele ja tööle saavutanud. Ja kolmas seltskond mehi, kellest kõik ringiga eemale hoiavad, on lahutatud uusrikkad. Need on mehed, kes on rikkaks saanud läbi selle, et on abiellunud kunagi mõne rikka suguvõsa tütrega ning lahutuse käigus on endale mingit vara saanud. Oioi, te ei usu, kui palju siin selliseid on :).

Sellised olid siis minu tänased mõtted meie kaasmaalastest, meestest ja kultuurilistest erinevustest. Võimalik, et teistel on hoopis muud kogemused hispaania meestega, sest olen kuulnud päris palju nende jonnakusest ja isekusest. Mul aga pole midagi halba nende kohta rääkida. Kohtume taas nädala pärast ja vähemalt mina ise sain nendel teemadel kirjutades endale päris palju mõtlemisainet.

Kuumad tervitused

Maria