Teleajakirjanik Imre Kaas: kas naine on tehnikas saamatu ja rumal?

Teleajakirjanik Imre Kaas: kas naine on tehnikas saamatu ja rumal?

Kas mäletate veel väljamõeldud Kasahstani teleajakirjanik Boratit? Tema väitel on naiste aju sama suur kui oraval ja naiste kätte ei tohiks usaldada ühtegi tehnilist vidinat. Reaalses maailmas oleks sellise väite peale tõstetud mässu, sest pole ühtegi tõsiseltvõetavat tõestust sellele, et naised oleksid tehnilises taiplikkuses kuidagi meestest kehvemad.Tuntud teleajakirjanik Imre Kaas oli nõus meiega sellel teemal pikemalt arutlema. 

Kas mäletate veel väljamõeldud Kasahstani teleajakirjanik Boratit? Tema väitel on naiste aju sama suur kui oraval ja naiste kätte ei tohiks usaldada ühtegi tehnilist vidinat. Reaalses maailmas oleks sellise väite peale tõstetud mässu, sest pole ühtegi tõsiseltvõetavat tõestust sellele, et naised oleksid tehnilises taiplikkuses kuidagi meestest kehvemad. Tuntud teleajakirjanik Imre Kaas oli nõus meiega sellel teemal pikemalt arutlema. 

Kuidas sünnivad siis stereotüübid? “Osalt kindlasti mugavusest. Pole ilmselt naist, kes pelgaks teatud olukorras saamatust etendamast. “Kallis, sa oled neis tehnikaasjades targem. Tule vaata, mis mu arvutil viga on,” kasutab naine ära oma positsiooni. Mees tuleb ja lahendab olukorra. Aga kas see tähendab, et mees ongi naisest neis “tehnikaasjades” arukam? Kindlasti mitte,” arvab mees. 

“Kõik algab juba lapsepõlvest, kus tüdrukud mängivad nukkudega ja poisid autodega. Tüdrukuid kasvatatakse emaks, poisse aga perekonnapeaks. Mees peab olema võimeline lahendama kõiki olukordi – alates automootori rikkest lõpetades laelambi paigaldamisega. Naine las koob sokki ja kasvatab last! “Ah, sa ei saa ju niikuinii aru,” loobub mees naisele selgitamast, sest on harjutud mõttega – naine on tehnikas saamatu ja rumal ning lihtsam on õpetada ahvile trummimängu kui naisele mootorsae ketipingutusmehhanismi tööpõhimõtet. Ja nii tehakse põlvkonnast põlvkonda, adumata, et sellega luuakse ebavõrdsust ning surutakse maha võimekusi, millest tööturul valitseb sügav defitsiit.”

Imre arvates ei ole naiste ja meeste ameteid – on vaid eelarvamused. “Kas teie astuksite lennukisse, kui piloodiistmel on vaid naised? Kas teie olete üllatunud, kui taksot juhib naine? Kas teete suuri silmi, kui autotöökojas sukeldub teie maasturi mootorisse tunkedes ja õliste sõrmedega naine? Kui seda teete, siis vaevlete eelarvamuste küüsis,” on mees täiesti veendunud. 

Aga kui mees ei suuda IKEAst ostetud riidekappi kahe nädala jooksul kokku panna, mis see siis on? Õpitud abitus, tehnikasuutmatus või geneetiline häire? Või tuleks usaldada hoopis naist, kes on kõik need päevad püüdnud mehele selgitada, et ta püüab kappi kokku panna raamaturiiuli joonise põhjal?” 

 

Mida Sina sellistest stereotüüpidest arvad? Kas mehed muutuvad ajapikku aina abitumateks ja naised asjalikemaks?

Buduaar.ee