Punktid, tasemed ja preemiad: miks igapäevaäpid meenutavad üha rohkem mänge?

Sellised väikesed märgid töötavad, sest inimene märkab edenemist. Poolik riba tahab lõpuni täitmist. Katkenud seeria häirib rohkem kui tühjalt alustamine. Rakendus ei pea selleks olema lärmakas ega värviline. Piisab ühest numbrist, mis ütleb: veel natuke.

Digitaalne meelelahutus kasutab samu märke

Punktid, tasemed ja preemiad on eriti nähtavad seal, kus kasutaja teeb mitu väikest valikut järjest. Ta avab rakenduse, vaatab pakkumise üle, võrdleb tingimusi, proovib üht funktsiooni ja tuleb hiljem tagasi. Sellises keskkonnas aitab selge edenemise näitaja aru saada, mis on juba tehtud.

Ka kasiinoteemalistes keskkondades kasutatakse boonuseid, kampaaniaid ja muid mängulisi elemente selleks, et erinevad tegevused oleksid kasutajale selgemini eristatavad. Latvijas Casino portaal koondab infot Läti online-kasiinode, nende mängude, boonuste ja pakkumiste kohta, mistõttu on hästi näha, kuidas preemiad ja kampaaniad on digitaalse mängukeskkonna tavapärane osa. Sama põhimõte töötab ka mujal: kasutaja märkab kiiremini seda, mis lubab edenemist, uut taset või konkreetset hüve. 

Sama loogika tuleb vastu spordiäppides, ostuklubides ja õppimise tööriistades. Kasutaja ei taha igal avamisel nullist aru saada, kus ta pooleli jäi. Punkt, märk või tase annab talle kiire orientiiri.

Mäng ja mängustamine pole sama asi

Mängus on tavaliselt oma maailm, reeglid, eesmärk ja lõpp või vähemalt selge voor. Mängustamine tähendab, et mängudest tuttavaid võtteid kasutatakse tavalises teenuses. Treeningäpp ei muutu mänguks ainult sellepärast, et seal on medal. Toidupoe kliendikaart ei ole mäng, kuigi ostude eest koguneb punkte.

Harno käsitleb õppimise juures teemat mängustamine ja motivatsioon ning seob selle mänguelementide kasutamisega õppeprotsessis. See sobib hästi ka igapäevaäppide seletamiseks. Rakendus võtab mängust ühe väikese osa ja paneb selle tööle muus olukorras. Kõige sagedamini kohtab selliseid elemente:

• Punktid. Kasutaja näeb tehtud tegevuste arvu või väärtust.
• Tase. Pikem kasutus jagatakse väiksemateks astmeteks.
• Märk. Üks saavutus saab nähtava sümboli.
• Seeria. Rakendus loeb järjestikuseid päevi või tegevusi.
• Eduriba. Poolik ülesanne jääb silma ja kutsub lõpetama.

Need märgid ei pea inimest sundima. Parimal juhul nad lihtsalt teevad edenemise nähtavaks. Halvasti valitud märk väsitab kiiresti, eriti siis, kui preemia ei haaku kasutaja tegeliku eesmärgiga.

Spordiäpp näitab vaeva kohe ära

Treeningu puhul on punktidel ja seeriatel väga lihtne koht. Inimene teeb midagi kehaga, aga tulemus ei paista alati samal päeval välja. Rakendus näitab siis jooksu pikkust, trenni kestust, põletatud energiat või nädalast aktiivsust.

See ei tähenda, et iga samm vajab auhinda. Pigem aitab nähtav jälg päevad kokku siduda. Kui keegi käib kolm korda nädalas kõndimas, tekib kalendrisse muster. Kui neljas nädal jääb vahele, on seda lihtsam märgata.

Treeninguäppides töötab mängustamine paremini siis, kui eesmärk on mõõdukas. Liiga agressiivne tabel võib teha rahulikust liikumisest võistluse, mida inimene ei tahtnudki. Väike märk pärast järjepidevat nädalat tundub loomulikum kui pidev surve kõigist mööduda.

Ostuklubid kasutavad preemiat väga argiselt

Lojaalsusprogrammid olid mängustatud ammu enne seda, kui sõna ise laiemalt levima hakkas. Kohvipassi kümnes tempel, lennupunktid, sünnipäevapakkumine, kliendikaardi tase – kõik need annavad ostmisele väikese lisakihi.

Poes ei mõtle klient tavaliselt mängudisainile. Ta vaatab, kas punktidest saab soodustuse, tasuta toote või varasema ligipääsu kampaaniale. Kui reeglid on arusaadavad, on süsteemi lihtne kasutada. Kui tingimused peituvad liiga sügaval, jäävad punktid lihtsalt ekraanile seisma.

Sellistes teenustes on aus selgus väga tähtis. Kas punktid aeguvad? Mille vastu neid vahetada saab? Kui palju on vaja järgmise soodustuseni? Need küsimused määravad, kas preemia tundub päris või ainult dekoratsioonina.

Õppimine vajab väikest tagasisidet

Keeleõppe- ja teadmisterakendustes on mängustamisel teine ülesanne. Uut sõnavara või matemaatikat ei õpita ühe korraga valmis. Kasutaja vajab märki, et lühike harjutus polnud tühi liigutus.

Tallinna Ülikooli loos doktoritööst tuuakse esile mänguelemendid ja kaasatus kõrghariduse õppetöö mängustamisel. Õppimise juures pole küsimus ainult lõbusas vormis. Hästi paigutatud ülesanne, tagasiside ja eesmärk aitavad hoida tähelepanu seal, kus muidu tekiks kiire loobumine.

Igapäevases keeleäpis võib üks viieminutiline harjutus tunduda väike. Kui rakendus näitab, et sellest kasvas nädalane seeria või uus oskustase, muutub pingutus nähtavamaks. Just see teeb lihtsast nupust motiveeriva.

Millal punktid töötavad ja millal tüütavad?

Punktid töötavad siis, kui need aitavad kasutajal oma teekonda lugeda. Nad tüütavad siis, kui iga liigutus muutub märgiks, hüpikaknaks või kunstlikuks võistluseks. Inimene märkab kiiresti, kas rakendus toetab tema tegevust või segab seda.

Hea mängustamine ei karju. See jätab kasutajale tunde, et ta liigub edasi ja saab aru, miks järgmine samm on olemas. Treeningus võib see olla nädalaring. Õppimises väike oskustase. Lojaalsusprogrammis selge punktijääk.

Igapäevaäpid meenutavad mänge, sest mängud oskavad näidata edenemist. Kui sama võte pannakse õigesse kohta, muutub tavaline tegevus lihtsamini jälgitavaks. Kui seda kasutatakse liiga palju, hakkab kogu asi tunduma nagu müra.