Süüta nauding: miks eesti naised ei häbene enam oma salanaudinguid

Vabandamine on välja läinud moest

Eesti naised on aastaid olnud meistriklassis selles, kuidas oma lõbude pärast vabandada. "Ma tean, et see on loll, aga..." on lause, mida oleme kõik kas ise öelnud või sõbranna suust kuulnud. Olgu selleks siis tõsielusaate vaatamine, kolmas koogitükk, tundide kaupa Pinteresti sirvmine või selle asemel, et kööki koristada, hoopis diivanil telefoni kerimine. Alati on vaja lisada see vabandav "aga". Nagu oleks rõõm ilma põhjuseta kuidagi lubamatu.

Aga miks tegelikult? Kes ütles, et rõõm peab olema alati kasulik? Psühholoogid on ammu avastanud, et just need väikesed naudingud hoiavad meid vaimselt tervena. Ka terviseinfo.ee vaimse tervise lehel rõhutatakse, et heaolu säilitamiseks on oluline teadlikult suurendada meeldivate emotsioonide kogemist ja maandada liigset stressi. Aga kuidagi ei jõua see teadmine meie sisemise kriitikuni, kes iga naudingu kõrvale kohe süütunde kleebib.

Salanaudingud on muutunud digitaalseks

Varem oli salanauding peidetud šokolaaditahvel öökapi sahtlis või salaja vaadatud päevane seebiseriaal. Tänapäeval on meie süüta naudingud kolinud suuresti ekraanile. Ja see on tegelikult väga loogiline, sest ekraan on alati käepärast ja keegi ei näe, mida sa sellega teed.

Mõtle ise: pärast pikka tööpäeva ja laste magama panekut istud lõpuks diivanil. Sul on telefon käes ja terve maailm on lahti. Keegi sirvib TikToki, keegi loeb horoskoopi, keegi mängib sõnamänge ja keegi uurib hoopis, mis toimub välismaistel meelelahutusplatvormidel. 

Portaalid nagu valismaakasiino.net pakuvad selleks mugavat ülevaadet ja võrdlust. Ja selles ei ole mitte midagi häbiväärset. Vastupidi. See on teadlik valik teha midagi, mis pakub sulle hetkelise põgenemise igapäevarutiinist. Olenemata sellest, mida sa teed, on põhiline see, et see hetk on sinu oma. Mitte kellegi teise.

Miks me üldse tunneme süüd?

Süütunde taga on tihti see, et me võrdleme end mingi müütilise ideaaliga. Naisega, kes pärast tööpäeva jookseb viis kilomeetrit, teeb lastele mahetoitu ja loeb enne magamaminekut raamatut. Sellist naist ei ole olemas. Või täpsemalt, ta on olemas, aga ka tema vaatab vahel kella kolmeni öösel mingit sarja ja tunneb end järgmisel hommikul kohutavalt. Vahe on ainult selles, kas sa räägid sellest kellelegi või mitte.

Ka peaasi.ee stressiteemaline leht rõhutab, et pingele peab alati järgnema lõdvestus ja pidev pinge ilma puhkuseta viib varem või hiljem läbipõlemiseni. Me ei luba endale puhkust ilma põhjuseta. Aga puhkus ilma põhjuseta ongi kõige parem puhkus.

Väikesed naudingud hoiavad hinge sees

Asi ei ole selles, et peaks elama hoolimatult ja reegliteta. Asi on selles, et väikesed rõõmud, olgu need siis gluteeniga küpsetised, tõsielusaated, mobiilimängud või lihtsalt pool tundi täiesti mõttetut internetis surfamist, ei ole nõrkuse märk. Need on ellujäämise mehhanism. Need on hetked, kus sa ei pea olema ema, töötaja, abikaasa ega keegi teine. Sa oled lihtsalt sina.

Eestlanna on harjunud olema tugev, tõhus ja tagasihoidlik. Me oleme kasvanud kultuuris, kus naerda liiga valjusti on juba veidi kahtlane ja lõbutsemist peab alati tasakaalustama millegi "mõistlikuga". Aga 2026. aastal võiks see muster juba pensionile minna. Keegi ei anna sulle auhinda selle eest, et sa kogu aeg "kasulik" olid.

Luba endale see hetk

Järgmine kord, kui sa istud õhtul diivanil ja teed midagi, mis on puhtalt sinu enda rõõmuks, ära lisa sinna "aga" otsa. Ära vabanda. Ära mõtle, mida sa "peaks" selle aja eest tegema. Ära tunne end halvasti, et sa ei ole parasjagu midagi "kasulikku" tegemas. See on sinu aeg. Ja sina otsustad, kuidas sa seda kasutad.

Sest salanauding, millest on süütunne maha võetud, on lihtsalt nauding. Ja sa väärid seda.