Eesti mehed tunnistavad: Miks ma oma naist petsin

Kas petmine on tavapärane või pigem erand? Kas iga mees petab ja miks nad seda teevad? Buduaar uuris viielt eesti mehelt, kuidas kõrvalehüpe või pikem armuafäär nende ellu tuli ning milliseid järeldusi nad sellest teinud on.

Raul: see juhtus meeltesegaduses

32-aastane baarmen Raul tunnistab Buduaarile, et mingitel tingimustel on petmine siiski justkui õigustatud. „Kui suhted on väga halvad ja põhimõtteliselt on otsustatud lahku minna, siis võib hakata süümepiinu tundmata ringi vaatama,“ usub Raul. Ta pole küll ise nii teinud, aga ütleb, et on näinud sõpru kõrvalt, kes nii teevad ja see on talle täiesti arusaadav. „Tihti on nii, et inimesed on otsustanud, et kõik on läbi, aga olude sunnil pole veel lahku kolitud. Mina leian, et kui see otsus on kahepoolne, siis võib pärast sellise otsuse vastuvõtmist teisi naisi vaatama hakata. See on isegi hea, sest see annab tavaliselt tõuke, et lahku kolimine toimuks kiiremini, sest oma koju ei saa ju uut pruuti viia.“ Raul ütleb, et üks õigustus petmisele on veel: „Kui su kaaslane pettis sind, siis selleks, et kõik oleks tasakaalus, võid sa selle talle tagasi teha.“

Mees ütleb, et seda piiri, kust algab petmine, on väga raske tõmmata ja kõik oleneb olukorrast. „Teoreetiliselt, kui poleks flirti, siis enamikul juhtudel ei järgneks ka petmist. Seetõttu peaks ka flirti petmiseks pidama. Seda enam, et üldjuhul, kui mees flirdib võõra naisega, siis varem või hiljem ta ka petab, sest afäärid lihtsalt kasvavad täiesti ootamatult piiridest välja. Isegi kui ta ei peta selle naisega, siis mõne järgmisega, sest flirt on juba oma loomult eelmäng.“ Raul tunnistab, et kõrvalehüppe juures on oluline roll ka alkoholil. „Tänu oma tööle olen näinud väga palju olukordasid, kus süütule flirdile järgneb kähkukas ööklubi WCs.“

Raul ise ütleb, et ta on kõva teoreetik, aga nõrk praktik, kes flirdib palju, aga petab vähe. Oma naist on ta petnud pika, kümneaastase kooselu jooksul ühe korra, see juhtus suhte alguses, kui paar veel koos ei elanudki. „Ütleme nii, et ma petsin meeltesegaduses ja alkoholi mõju all. Üldiselt ma pole selline mees, kes petab. Juhtus aga nii, et öö venis pikaks ja asi läks kontrolli alt välja. Pärast kahetsesin ja tegelikult ei olnud see afäär midagi väärt.“

Raul tunnistab, et tema enda naine ei andnud petmiseks mingit põhjust. „Asi lihtsalt läks kontrolli alt välja ja ütleme nii, et see naine, kellega see seiklus juhtus, oli ise aktiivne pool ja hoolitses selle eest, et sel ööl midagi juhtuks.“

Rauli naine ei saanudki sellest teada ja Raul loodab, et see nii ka jääb. „Öeldakse, et kui mees petab, siis ta tunneb süümepiinasid ja on sellevõrra oma naise vastu parem. Vot see võib küll tõele vastata, sest tunnen, et väärtustan oma naist pärast seda rohkem. See kogemata juhtunud petmine oli nagu külm vesi näkku, mis pani mind mõistma, et kui ma end ei kontrolli, siis võin jääda ilma kõige armsamast ja kallimast naisest.“ 

Jarno: kaksikelu lõhkus usalduse

Firmajuht Jarno (36) tunnistab, et petmine ei pea ilmtingimata seisnema vahekorras, see võib olla ka verbaalne. Tema meelest võib mees naist petta vaid vastastikusel kokkuleppel. Jarno kõrvalehüpe leidis aset aastaid tagasi. „Otsisin seiklust ja tahtsin endale tõestada, et suudan ka teistes naistes huvi äratada,“ ütleb ta põhjuseks, miks see nii läks. Jarno suhe oli suhtes olnud mitu aastat ning paarist ühekordsest seiklusest sai alguse üks pikem kõrvalsuhe, mis viis hiljem lahkuminekuni oma tolleaegsest kaasast. Jarno on kindel, et oma naine ei andnud mingit alust tema kõrvalehüppeks, ning võtab kogu vastutuse suhte purunemise eest enda kanda. Naine sa Jarno seiklustest teada, kaksikelu lõhkus usalduse ja tekitas pingeid ning suhet ei olnud võimalik enam korda teha. Jarno usub, et kui peres on lapsed, siis paneks see kindlasti rohkem mõtlema, millega salasuhteid luues riskid. Samas ei arva ta, et registreeritud abielu muudaks kedagi truumaks, sest otsuseid peab igaüks ise oma peas tegema. 

Kas süües kasvab isu või on lootust, et petjast saab truu kaaslane? Jarno arvab, et ka mehed on võimelised oma kogemustest õppima ning iga hetk oma väärtushinnanguid muutma. „See, kes on kord eksinud ja sellest aru saanud, oskab sama viga tulevikus tõenäoliselt vältida. Iga kogemus on väärt õppetund.“ Petmine on vähem tõenäoline, kui on, mida kaotada. „Sul peab olema piisavalt palju, mida kaotada, et ei tuleks pähe riskida,“ ütleb ta.

Roman: kergem oli paljudega lõbutseda, kui ühe naisega vaeva näha

Juuraharidusega Roman (38) arvab, et mehed on väga erinevad ja suur viga on see, et naised panevad kõik mehed ühte patta sõltuvalt sellest, milline on nende varasem kogemus. „On selliseid eluaegseid naistemehi, aga enamik meestest siiski jookseb oma sarved maha ja on hiljem tublid pereisad.“ Roman tunnistab, et kunagi oli ka tema suur elumees. „Umbes viis aastat oma elust olin ma peaaegu et taltsutamatu ja väga egoistlik. Mul võis olla ühe öö jooksul kaks naist, käisin palju pidudel ja sain ka naistelt palju ettepanekuid koos aega veeta,“ tunnistab mees. „Kõige kurvem on see, et samal ajal oli mul endal naine väikese lapsega kodus. Naine ei osanud midagi kahtlustada, sest ma olin osav valetaja ja ütlesin, et lähen tööasjus klientidega välja. Ega ma väga põhjendama ja paluma ei pidanudki, naine ei piiranud mind ja kannatas vaikselt. Ma ei tea, kas naine teadis või mitte, igatahes ei küsinud ta kunagi midagi selle kohta, kas ma olen teda petnud või mitte. Kas naine oli süüdi? Ma ei oska seda öelda. Ma saan öelda vaid seda, et lapse tõttu kadus meie suhtest lähedus, romantika ja seks. Ma arvan, et tegelikult olin selle kadumises ikka mina süüdi. Teadlikult ma selle pärast petma ei hakanud, aga võib-olla olid need alateadlikud põhjused. Ma olin rumal ja läksin kergemat ja egoistlikumat teed – lõbutsesin paljudega, selle asemel et ühe naisega suhte kallal vaeva näha. Mina elasin lõbusat elu, aga kodus muutusime naisega teineteisele aina võõramaks. Ühel varahommikul, kui tulin rajult peolt, oli naine asjad pakkinud ja koos lapsega minu juurest ära läinud. See oli minu elu viimane pidu ilma oma naiseta. Äkitselt tuli mul mõistus pähe ja ma lõpetasin päevapealt selle elu ära. Elasime naisega peaaegu aasta aega lahus. Mul ei olnud mitte kedagi teist. Ma ei palunud teda tagasi ja ka tema ei tulnud minuga leppima. Aga naine nägi, et ma olen muutunud ja me hakkasime (küll lahus elades) taas teineteisele lähenema. Tänaseks oleme taas koos, vahepeal ka abiellunud, veel ühe lapse saanud ning oleme väga õnnelikud. Pere on mulle kõige tähtsam. Ma väga loodan, et naine ei tea ega saa kunagi teada, kui hullud ja meeletud olid need viis aastat minu elust. Mul on piinlik ja paha, et ma talle nii tegin.“

Gabriel: petsin, sest naine pettis esimesena

Igapäevaselt teiste koolitamisega tegelev 44-aastane Gabriel usub, et petmine pole mingitel tingimustel õigustatud. „Tean siiski enda kogemusest, et petmissoov tekib siis, kui sind ennast on petetud. See on inimlik kaitsereaktsioon oma hinge- ja egohaavade raviks. Tekib kättemaksuhimu. Paraku, kui selline uks juba kord paotatakse, on suhe varem või hiljem purunemisele määratud.“ Kogenud mees usub, et kui mees petab, ju on siis tema südames täitmata tühimik. „Petmise üleüldine definitsioon on teadupärast füüsiline, kuid oma südame jagamine kellegi teisega ... jah, ka see on petmine. Kuigi mitte kedagi ei saa süüdistada, kui ta armub kellessegi teisesse.“ Gabriel räägib, et tema petmised jäid varasemasesse noorusesse. „Nooremast peast soovisin sarvi maha joosta, vanemaks saades aga on petmised oma võlu kaotanud. Kui on inimene, keda armastad, siis ei tule selline mõte pähegi.“ Gabriel tunnistab, et on korduvalt petnud, petma hakkas ta siis, kui oli koos olnud umbes neli aastat. Ta polnud siiski esimene, kes peres „vasakult pani“. „Kahjuks tegi tema algust,“ räägib Gabriel. Sellele järgnes omamoodi käegalöömine ja Gabriel hakkas ka ise teisi naisi vaatama, mis tõi ta ellu mitmed erinevaid kõrvalehüppeid. Kui naine poleks esimesena petnud, usub Gabriel, et asi poleks nii kaugele läinud. Teineteise petmine mõjus suhtele laastavalt, naine sai mehe petmistest teada ning nüüdseks on nad juba aastaid lahus elanud. Gabriel usub, et pole väga vahet, kas abielu on ametlikult registreeritud või elatakse vabaabielu: „Juriidiline formaalsus ei kaitse selliste sammude eest, mis on seotud tunnete, emotsioonide, kire ja sellest saadava naudinguga.“ Gabriel usub, et minevikus petnud mees ei pruugi siiski selliseks jääda ning petjast võib saada väga truu mees. „Tõestatud ja enda kogemusega sinna jõutud,“ ütleb ta.

Helar: olin liiga noor

28-aastane analüütik Helar räägib, et tema pettis oma elukaaslast lihtsalt seetõttu, et ta polnud suhteks veel valmis. „Elasin koos naisega, keda ma vist ei armastanud. Õigem on vist öelda, et ma ei teadnudki, mis see armastus on. Olin suhtes, sest teistel sõpradel olid naised, ja see tundus ka omamoodi mugav – keegi tegi süüa ja koristas.“ Helar oli siis 22, kui kõrvalehüpe aset leidis. „Praegu tagantjärele arvan, et olin lihtsalt liiga noor, et üldse mingisse tõsisesse suhtesse astuda. Olime naisega aasta koos elanud, kui petsin teda tema enda sõbrannaga. Täiesti loll olukord oli. Naine tegi välismaal modellitööd ja samal ajal toimus meie kodus pidu. Meelemürgid aitasid petmisele kaasa ja nii ärkasin hommikul, naise sõbranna kaisus. Leppisime küll selle sõbrannaga kokku, et naisele ei räägi, aga ikkagi tuli see välja, sest sõbranna rääkis kellelegi teisele, kes rääkis mu naisele. Kui naine küsis, kas see vastab tõele, siis tunnistasin oma süü üles. Naine vist armastas mind, sest ta andis mulle selle andeks. Pärast seda ta nuttis palju, ma nägin, et ta kannatas, aga ma ei saanud ju tehtut olematuks teha. Parem oleks olnud kohe lahku minna, sest usaldus oli kadunud ja see petmise teema kerkis peaaegu iga päev taas üles. Olime veel pool aastat suhtes ja siis kolisime lahku. See oli mulle kergendus, sest viimased pool aastat olid ebanormaalselt emotsionaalsed.“ Lisaks sellele on Helar petnud ka teisi naisi, kuigi ta ise seda ei tunnista. „Ma ei pea petmiseks seda, kui ma suhtlen mingi naisega ja samal ajal suhtlen ka teise naisega. Kui ma pole selgelt väljendanud, et see naine on minu naine, siis ta polegi minu naine, vaid lihtsalt seiklus. Aga naised peavad seda ju kohe suhteks, kui sa nendega paar korda väljas käid või korra seksid.“ Praegu on Helar vaba ja pole endale mingit vanusesihti seadnud, mis ajaks tahaks ta olla abielus ja lapsevanem. Helar usub, et ametlik abielu muudab nii mõndagi. „Ma plaanin abielluda üks kord elus ja õige naisega. Kui ma abiellun, siis päris kindlasti enam ei peta kunagi. Seni aga naudin noorust ja luban endale väikesi seiklusi.“

Rene: segadus suhetes soodustas petmist

23-aastane Rene leiab, et petmine algab süütundest. "Kui pärast on süütunne, olenemata sellest, kas see oli fantaasia või suudlus kuskil pimedas klubis, või midagi veel enamata, siis on tegu kaaslase petmisega. Kui süütunnet pole, siis petetakse hoopis iseennast," filosofeerib loovjuhina leiba teeniv noormees. Ta usub, et petmine on lubatud vaid siis, kui tüdruk on selleks loa andnud. "Ainult et ma pole kindel, kas see sel juhul üldse petmise alla käib." Rene meenutab oma kõrvalhüpet, mis toimus ajal, mil ta oli tüdrukuga koos olnud umbes seitsa kuud, kuid hiljuti korraks "pausi" pidanud. " See paus oli tingitud sellest, et tüdruku oli viimasel ajal sõpruskond muutnud ja tal olid tekkinud ühe teise kuti vastu mingisugused tunded. Olime selle probleemi ära lahendanud ning taas kokku läinud tüdrukuga, kui läksime sõbraga kahekesi linna peale, kus kohtusime juhuslikult ammuste sõbrannadega. Sai mõned joogid tehtud, klubis käidud ja hommikul ärkasin ühe sõbranna kõrval." Rene usub, et tema seiklusel on omajagu süüd ka tema tüdruksõbral: "Kui ta oleks ise olemas olnud ja mitte eelnevalt jama tekitanud, siis ei oleks ka mina ilmselt sääraselt käitunud." Rene tunnistab, et see kõrvalhüpe oli viga, õnneks tüdruk ei saanud sellest teada ning peale seda väärtustas ta oma tüdrukut palju rohkem. "Kui oled õige kaaslasega, siis ei ole soovi petta."Noormees usub, et paber ei muuda suhet tugevamaks: "kui ma oleksin abielus ja mul oleksid lapsed, siis ma oleksin ikkagi truu naisele mitte lepingule ega lastele. Kui kooselu ei klapi ja kumbki meist ihkaks kellegi teisega koos olla, siis lapsed ega abielu ei saa seda muuta."

Küsitles: Marge Rahu

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar talv 2013