Eppu lugu: valus lahkuminek

Mõtlesin, et kirjutan teile oma loo. Tean, et neid lahkumineku lugusid on siin juba palju, kuid ma ei oska enam kuskile poole pöörduda, ning ma ei taha lähedasi oma halamisega koormata. Mu peaaegu neli aastat kestnud suhe purunes umbes kolm nädalat tagasi mehe algatusel. Oleme siiani sõnumite teel suhelnud, kuid täna ta ütles, et ma lõpetaksin talle sõnumite saatmise, et ta on öelnud juba kõik, mis öelda on. See lahkuminek on lihtsalt nii kirjeldamatult valus minu jaoks ja ma ei tea, kas saan sellest üle.

Meie suhtes oli kõik hästi, kuid järsku sai temal armastus otsa. Ta lihtsalt ütles, et ei tunne ennast enam õnnelikuna meie suhtes, et tal ei ole enam samasuguseid tundeid minu vastu kui varem ning ta tunneb, et on õige tegu lahku minna. Seletas, et me oleme liiga erinevad, ning talle ei meeldi mu motivatsioonipuudus. See tegi mulle väga haiget, sest ma olen just lõpetanud kooli ning arvasin, et liigun paremuse poole.

Kõige rohkem tegi haiget see, kui ta ütles, et ma ei panusta suhtesse nii palju kui tema, et ta töötab 60 tundi nädalas ja ma peaksin siis ka kogu see aeg kasvõi kodutöid tegema. Ma ei tea, kas ta oli kade või ma lihtsalt ise ei saa oma probleemist aru. Olgu öeldud, et me kodu on alati väga korras võrreldes paljude teiste omadega. Ma tegin absoluutselt kõik üksinda. Hoidsin kodu korras, tegin süüa ja vedasin kõik toidukraami ise poest koju, ei keeldunud kunagi seksist, hoolitsesin kasside eest, olin talle põhimõtteliselt raamatupidaja eest ning aitasin võlgadest vabaneda jne. Ta ei pidanud isegi oma sokke maast üles korjama. Mitte, et mul mingit eneseväärikust poleks, vaid lihtsalt tahtsin ta elu kergemaks teha, kui ta niigi väsinud õhtuti pärast tööd oli.

See aeg, mis lahus oleme olnud, olen ainult nutnud ja igatsenud teda, sest ei saa aru, mida ma valesti tegin, või et kuidas saab lihtsalt armastus kaduda. Kui ta oma asjadel järel käis, siis ta nuttis ise ka palju ning oli väga kurb. Me rääkisime lastest nii umbes kuus kuud tagasi ja käisime ilusal reisil koos kolm kuud tagasi, mille ma talle sünnipäevaks välja tegin. Ma elan võõral maal täiesti omaette nüüd, kolisin siia tema pärast ning käisime läbi tulest ja veest, et jõuda sinna, kus me olime. Õnneks oli ta veel nii normaalne, et jättis korteri ja kõik ühised koos ostetud asjad mulle. Ma lihtsalt ei tea, kuidas temast lahti lasta, mina ju ikka armastan teda.

Kuidas teie oma lahkuminekutest üle olete saanud? Minule tundub see hetkel võimatu ...

Buduaarile Eppult

PS! Kui sul on rääkida oma huvitav või õpetlik lugu, siis saada see [email protected]. Iga avaldatud loo eest honorar.