Helena lugu: varastasin oma peika vanematelt raha

Helena lugu: varastasin oma peika vanematelt raha

Olin oma peikaga kolm kuud koos olnud, sellest kaks kuud olime koos elanud – mina olin siis 21 ja tema 27aastane. Elasime Risto vanemate juures, sest neil oli suur maja. Nad olid pururikkad, ent kitsid – ei raatsinud meile isegi korterit osta või siis üüriraha anda, et oleksime saanud omaette elama minna. Ristol oli oma firma, aga see polnud veel käima läinud ja raha sealt ei tulnud, seega pidime raha kokku hoidma ja mulle see ei meeldinud.

Olin oma peikaga kolm kuud koos olnud, sellest kaks kuud olime koos elanud – mina olin siis 21 ja tema 27aastane. Elasime Risto vanemate juures, sest neil oli suur maja. Nad olid pururikkad, ent kitsid – ei raatsinud meile isegi korterit osta või siis üüriraha anda, et oleksime saanud omaette elama minna. Ristol oli oma firma, aga see polnud veel käima läinud ja raha sealt ei tulnud, seega pidime raha kokku hoidma ja mulle see ei meeldinud.

Ma olen ilus ja noor naine, ma võisin endale ükspuha, millise mehe saada, aga läks nii, et armusin Ristosse – kutti, kes ei saanud mulle majanduslikult pakkuda seda, mida ma vajasin. See oligi minu põhjus, miks ma tema vanematelt raha näppasin – jah, ma tegin seda korduvalt – kuni ma vahele jäin! 

Esimest korda varastasin raha Risto emalt – ma ei tea miks, aga ta hoidis oma vannitoas ühes sahtlis sularaha ja summad, millest me räägime, on suured. Ma ei lugenud kunagi üle, palju tal seal raha oli, aga ütleme nii, et kui ma sealt 200-300 eurot korraga võtsin, ei saanud keegi aru. Läksin ja šoppasin, käisin spaas end poputamas. Ristole ütlesin, et lähen sõbrannaga tema vanaemale appi korteris suurpuhastust tegema ja pärast teeme koos kooki. Risto jäi uskuma. Sel päeval spaas lebotades tekkis mul mõte, et võiks endale juuksepikendused panna – küll ma Ristole midagi kokku valetan. Mõeldud tehtud! Otsustasin, et kui juba juuksepikendused panna, siis võiks uue välimuse puhul mõne üliseksika kleidi ja pesu osta – oma mehe jaoks peab ikka ilus välja nägema ju.

Arvestasin, et 1000 eurot on piisav summa, mida vaja läheb. Teadsin, et ühe korraga ma seda näpata ei saa, seega tuli paika panna kindel plaan. Ma olin kuulnud Risto vanemaid omavahel rääkimas ja teadsin, et ka Risto isal on kusagil kodus sularaha ja üllatus-üllatus, ma leidsin tema salalaeka – härra hoidis oma raha garderoobis suures kohvris. Seal oli mitu ümbrikut, seega ma muutsin plaani – võtsin 1000 eurot korraga! 

Sain juuksepikendused, uusi riideid ja pesu – ma nägin välja nagu miljon dollarit. Läksin koju, tuju laes, tuppa astudes ootas mind ees üllatus – kõik kolm istusid elutoas – Risto ja tema vanemad. Mis seal siis ikka, ütlesin “tsau” ja võtsin suuna meie magamistuppa, et šopatud asjad lahti pakkida. Ma ei mõelnud üldse, et peaksin hakkama selgitama neile kõigile korraga, et kust ma raha sain, et šopata. Unustasin Ristole juuksepikendustest ka rääkida, ei viitsinud tegelikult midagi välja mõelda. Risto ema hüüdis mind enne, kui elutoast minema sain ja sealt edasi läks kõik allamäge. Nad küsisid minult otse, miks ma nendelt raha varastasin ja kas mul häbi pole. Selgus, et neil olid kodus turvakaamerad …

Kolisin samal õhtul välja, Ristoga me enam ei suhtle. Nüüd elan koos rikka ja eduka mehega, jah, ta on minust natuke vanem, aga vähemalt ei pea ma enam varastama, et endale ilusaid asju lubada. Ma ei kahetse midagi peale vahele jäämise!

Kui ka Sinul on oma lugu rääkida, siis saada see info@buduaar.ee. Iga avaldatud loo eest maksame honorari.

Buduaarile Helenalt