Ideaalne paar = samad lemmikpoosid?

Tihtipeale kohtab just meeste poolt suhtumist, et ideaalse suhte põhikriteeriumiks on põlvistnõrgestav voodielu ning seksuaalne rahuldatus. Naised aga eelistavad vaimset lähedust. Siiski näitab praktika, et elupartnerit ei valita pelgalt nende näitajate põhjal. Ühe teooria kohaselt on toimiva suhte saladus peidus seksiasendites.

 

Esmalt tuleks selgeks teha, mis on „ideaalne paar“? Kui võtta arvesse just nimelt välised näitajad siis - kas kahemeetrine atleetlik tumedate lokkidega mees ja miniatuursete mõõtudega habras blondiin on „ideaalne paar“? Või teineteisega hämmastavalt ühte nägu olev mees ja naine kuuluvad „ideaalse paari“ kategooriasse? Või paar kellel on samad huvid? Ehk hoopis inimesed, kelle suhetes valitseb harmoonia ja teineteisemõistmine? Õrnus? Kellel on mõnus koos olla ja kes ei väsi teineteise seltskonnast? Suhe, kus teise hellitavad puudutused pakkuvad naudingut ning erutavad isegi pärast mitmeaastast kooselu?

Jah, seksuaalses mõttes on „ideaalne paar“ see, kes ka mitme aasta järel on sama erutav ja rahuldustpakkuv kui esmakordselt voodimõnusid nautides. Nad suudavad häälestuda teineteise seksuaalsuse lainele ning 99 juhul 100-st toimuvad nende orgasmid samaaegselt.

{image id=201683 align="right"} Lemmikpoos on see, millega suudetakse orgasmini kõige kiiremini ja tihemini jõuda. Kui naine saab võimsaima orgasmi peal olles ning samavõrd võimsa naudingu osaliseks saab selles positsioonis ka mees, võib öelda, et neil on täiuslik klapp. Samas, kui õrnem pool eelistab „tagant“, kuid mehele meeldib, et naine on peal hoolimata sellest, et see asend valmistab temakesele ebamugavust, võib juhtuda, et mingisugust naisepoolset orgasmis, rääkimata veel samaaegselt aset leidvast orgasmist, ei saa juttugi olla. Kuid seksuaalselt rahuldamata naine võib muutuda kiuslikuks ja tülinorivaks. Samas ka see, kui mees peab pidevalt leppima vähemnauditava poosiga, viib pingeteni suhetes.

Kuhjuv rahuldamatus seksuaalses plaanis võib aga väljenduda muudes igapäevastes tegemistes. Pikemas perspektiivis isegi suurte tülideni ning võimalik, et üks osapooltest hakkab tõelist naudingut otsima väljaspool olemas olevat suhet. Kuidas suhtuda koosellu inimesega, kellega füüsiline suhe null, kuid lahku ka minna ei taha, sest ühine mõttemaailm, huvid, meelsus, kõik, kõik muus plaanis toimib? Ei kangastu just täiuslikuna, kui midagi nii olulist nagu seksuaalne rahuldatus on paigast ära väga pika aja vältel.

Ellel (39, nimi muudetud) on olnud kaks korda abielus. Esimesel abielu viiski suuremalt jaolt lahku see, et ettekujutlus tervest voodielust läks paari aastaga väga erinevaks: „Ma ootasin ikka romantikat ja eelmängu. Seda, et me võtame aega teineteise rahuldamiseks. Kuid abikaasa arvas mingi hetk, et piisab väikesest suudlusest, püksid maha ja taha... Ma pole kunagi seda asendit eelistanud. Mingi hetk sain aru, et ainus, kes orgasme saab on mees. Alateadlikult hakkasin üha enam teisi märkama ja neid juba välise põhjal oma partneriga võrdlema. See viis näägutamiseni, tulid tülid ja siis ei tahtnud ma teda üldse magamistuppa lasta. Mis siis, et muus mõttes oli kõik toimiv. Lahku läksime ikkagi. Praegu olen oma eluga edasi läinud ja uue kaaslase leidnud. Õnneks on meil muude näitajate kõrval ka ettekujutlus heast seksist sama.“

{image id=201685 align="left"} Eelpool kirjutatust võib järeldada, et mitte see paar, kelle meelispoosid langevad kokku, ei moodusta ideaalset paari, vaid see kokkulangevus soodustab ka muude näitajate poolest täiusliku koosluse poolseid häid omavahelisi suhteid ja kokkuhoidmist. Loomulikult ei tohi kõrvale heita tundeid, vastastikust austust, kuid seks on armastajapaari kooselu paratamatu osa, seega väga oluline mõjur üldises paarissuhete toimimise retseptis.

Õnneks (või kahjuks?) ei lähe paarid lahku vaid seetõttu, et nende lemmikpoosid ei ühildu, kuid see võib vahel olla lahkumineku üheks põhjustest. Piisab vaid veidi vaeva näha ning leida mõlemale maksimaalset naudingut pakkuv asend, teha mõlemapoolseid kompromisse ning voodielu ja suhe üldises plaanis leiab kohe uue, kirkama, värvingu!

Veronika Raudsepp Linnupuu
[email protected]