Kes armastab, ei löö – kuidas tunda ära koduvägivalda?

6 kommentaari
Kes armastab, ei löö – kuidas tunda ära koduvägivalda?

Koduvägivalla ohvriks võib sattuda igaüks, kuid sageli ei suhtuta probleemi täie tõsidusega – sellele üritatakse vabandusi leida või probleemi eksisteerimist üldse eitada. Eriti kehtib see vaimse vägivalla korral. Vägivalla märkamine ja teadvustamine on esimene samm selle lõpetamise poole. Mitte keegi ei tohiks elada kartes inimest, keda armastab. Kui tunned järgnevas loos ära märke, mis puudutavad sind ennast või su lähedasi, otsi abi.

Koduvägivalla ohvriks võib sattuda igaüks, kuid sageli ei suhtuta probleemi täie tõsidusega – sellele üritatakse vabandusi leida või probleemi eksisteerimist üldse eitada. Eriti kehtib see vaimse vägivalla korral. Vägivalla märkamine ja teadvustamine on esimene samm selle lõpetamise poole. Mitte keegi ei tohiks elada kartes inimest, keda armastab. Kui tunned järgnevas loos ära märke, mis puudutavad sind ennast või su lähedasi, otsi abi.

Koduvägivalla mõistmine

Koduvägivald leiab sageli aset, kui üks osapool üritab lähisuhtes teise üle domineerida ja teda kontrollida. Seda võidakse teha nii füüsiliselt kui vaimselt. Vägivalda tarvitatakse vaid ühel ja ainult ühel konkreetsel põhjusel – saavutada ja säilitada kontroll teise üle. Vägivallatseja ähvardab partnerit, võib teha talle ja teistele lähedastele haiget. Ta ei mängi ausalt, vaid kasutab hirmu, süütunnet, häbi ja ähvardusi, et partnerit oma lõa otsas hoida. 

Koduvägivald puudutab kõiki – seda juhtub nii hetero- kui homosuhetes, igas vanuses, ükskõik millise etnilise tausta ja majanduslikul järjel olevate inimestega. Sageli peetakse ohvriks eelkõige naisi, kuid ka meeste kallal tarvitatakse vägivalda. Sellisel juhul on tegu peamiselt verbaalse ja emotsionaalse vägivallaga, kuid vahel ka füüsilisega. Kõige tähtsam on, et vägivaldse käitumisega ei tohi kunagi leppida, olgu vägivallatsejaks mees, naine, teismeline või vanur. Iga inimene peab tundma end turvaliselt, väärtustatu ja austatuna.

Vägivalla äratundmine ja esimene samm abini

Sageli saab koduvägivald alguse ähvardustest ja verbaalsest ahistamisest ning lõpeb füüsilise vägivallaga. Olgugi et füüsilised vigastused on kõige ilmsem oht, kannatab ohver ka psühholoogiliselt ja emotsionaalselt. Emotsionaalselt vägivaldsed suhted hävitavad ohvri enesekindluse ja -usu, tekitavad ärevust ja depressiooni. Tekib abituse ja üksilduse tunne. Mitte keegi ei pea taluma sellist valu – esimene samm on äratundmine, et ollakse vägivalla ohver. Seejärel saab otsida ka vajalikku abi.

Vägivalla tundemärgid

Vägivaldsel suhtel on mitu tunnust. Kõige kõnekam nendest on hirm partneri ees. Kui tuntakse end partneri juuresolekul pidevalt justkui õhukesel jääl, kontrollitakse oma tegusid ja sõnu alatasa, et vältida konflikti, pole see suhe terve. Kui üks elukaaslastest üritab oma partnerit alandada ja kontrollida, tunneb jälestust iseenda vastu, abitust ja meeleheidet, on ta samuti vägivallatseja ohver. 

Kui soovid kindlaks teha, kas sinu suhe on vägivaldne, vasta järgmistele küsimustele. Mida rohkem jaatavaid vastuseid, seda suurem on vägivaldses suhtes olemise tõenäosus.

Füüsiline vägivald

Kui räägitakse koduvägivallast, peetakse eelkõige silmas abikaasade või partnerite vahelist füüsilist vägivalda. Füüsiline vägivald leiab aset siis, kui kasutatakse füüsilist jõudu kellegi teise vastu ja see tekitab isikule vigastusi või ohtu. Füüsiline vägivald on kuritegu, leidku see aset peresiseselt või -väliselt. Sellisel juhul tuleks pöörduda politsei poole.

Seksuaalne vägivald on füüsilise vägivalla vorm

Kui kedagi sunnitakse tahte vastaselt ebaturvalisse või alandavasse seksuaalakti, on tegu seksuaalvägivallaga. Pealesunnitud seks, isegi abikaasa või elukaaslase poolt, kellega ollakse seksuaalsuhetes, on agressiivne ja vägivaldne tegu. Inimesed, kelle partnerid tarvitavad nende kallal füüsilist ja seksuaalset vägivalda, on suuremas vigastuste- ja surmaohus.

Tegu on siiski vägivallaga, kui

  •  füüsilise vägivalla juhtumid tunduvad tähtsusetud võrreldes nendega, mida võib näha meediasse sattunud lugudest. Pole olemas „paremat“ või „halvemat“ füüsilist väärkohtlemist. Ka näiteks tõukamisest võib tekkida tõsiseid vigastusi.
  •  füüsilise vägivalla juhtumid on leidnud aset suhte jooksul kõigest üks-kaks korda. Uuringud on tõestanud, et kui abikaasa või partner on oma elukaaslast korra vigastanud, on suur tõenäosus, et seda juhtub ka edaspidi.
  •  füüsiline vägivald lõppes, kui ohver muutus passiivseks ja loobus oma loomulikest eneseväljendustest, vabast liikumisest ja teistega kohtumisest ning otsuste tegemisest. See pole võit, kui peab loobuma vabadustest lootuses, et enam ei rünnata.
  •  pole toimunud füüsilise vägivalla juhtumit. Paljusid inimesi ahistatakse verbaalselt ja emotsionaalselt. See on füüsilise vägivallaga võrdväärselt hirmutav, kuid sageli keerukam ära tunda.

Emotsionaalne vägivald on suur probleem

Koduvägivallale mõeldes tuleb silme ette pilt tümitatud naisest, kes on langenud oma partneri vägivalla ohvriks. Mitte kõik vägivaldsed suhted ei pruugi sisaldada füüsilist vägivalda. Kui kedagi pole pekstud ja tal pole sinikaid, ei tähenda see, et tema kallal pole tarvitatud vägivalda. Paljud naised ja mehed kannatavad emotsionaalse vägivalla all ja see on samamoodi destruktiivne. Kahjuks peetakse emotsionaalset vägivalda vähe tähelepanu väärivaks, sageli ka ohvri enese meelest.

Emotsionaalse vägivalla mõistmine

Emotsionaalse vägivalla eesmärgiks on kaotada ohvri eneseusk ja iseseisvus. Emotsionaalse vägivalla ohver tunneb, et suhtest pole pääsu või ilma ahistava partnerita ei jää ta ellu enam midagi. Emotsionaalse vägivalla alla kuulub verbaalne vägivald – karjumine, halvasti ütlemine, süüdistamine ja häbistamine. Isolatsioon, ähvardused ja kontrolliv käitumine on samuti emotsionaalne vägivald. Emotsionaalse ja psühholoogilise vägivalla tarvitajad ähvardavad samuti füüsilise vägivalla kasutamisega või muude tagajärgedega, kui partner ei käitu nii, nagu nad tahavad. Võib ju arvata, et füüsiline vägivald on emotsionaalsest hullem, sest esimese tõttu võid lõpetada haiglas, ometi on emotsionaalsed haavad väga tõelised ja sügavad. Emotsionaalne vägivald võib teha sama palju või isegi rohkem kahju kui füüsiline vägivald.

Ohu märkide äratundmine

Võimatu on teada, mis toimub suletud uste taga, kuid mõned märgid võivad olla koduvägivalla kõnekad sümptomid. Kui märkad neid sõbra või töökaaslase puhul, suhtu asjasse väga tõsiselt.

Üldised ohu märgid

Ohvrid võivad:

– karta oma partnerit ning otsida ärevalt tema heakskiitu,

– nõustuda kõigega, mida nende partner teeb või ütleb,

– helistavad oma partnerile sageli, et anda aru, kus nad on ja mida teevad,

– saavad partnerilt pidevalt ahistavaid telefonikõnesid,

– räägivad oma partneri tujudest, armukadedusest või haiglasest omanditunnetusest.

 

Tekst: Kaisa Ruul

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping suvi 2013