Kolumnist Jüri Kukk: tõelisi naisi kasvatavad nende vanemad ja kallimad

Kolumnist Jüri Kukk: tõelisi naisi kasvatavad nende vanemad ja kallimad

Praegu räägitakse palju sellest, kes on süüdi sündide vähesuses, abielude ebapopulaarsuses, erinevate sugupoolte oskamatuses kallimaga arvestada, inimsuhetes üldse — kas Eesti mees või Eesti naine. Mina vaatleks mehena põhjusi, miks meie arvates on tõelisi naisi väheks jäänud, miks nad ei oska enda eest seista ega endast tõeliselt lugu pidada. Alguse saab kõik lapsepõlvest.

Praegu räägitakse palju sellest, kes on süüdi sündide vähesuses, abielude ebapopulaarsuses, erinevate sugupoolte oskamatuses kallimaga arvestada, inimsuhetes üldse — kas Eesti mees või Eesti naine. Mina vaatleks mehena põhjusi, miks meie arvates on tõelisi naisi väheks jäänud, miks nad ei oska enda eest seista ega endast tõeliselt lugu pidada. Alguse saab kõik lapsepõlvest.

Üks põhjus on ilmselt kasvatuses, nii selles osas, mida me neiuhakatistele õpetame kui ka selles, mida nad vanemate käitumises näevad. Isade roll emaga suhtlemisel on ülioluline: kui tütarlaps näeb pidevaid nääklemisi, ema solvamist või isegi löömist, jääb talle paratamatult mulje, et naiste elu ongi nii karm, olla tugevama poole lükata-tõugata. Tütarlastele ei tohi jääda muljet, et see on mingiski ulatuses lubatav. Pole kahtlustki, et pidevalt kallistavad vanemad, isegi kui teismelise-eas neiu sellist miilustamist juba halvustab, jätavad nii  just positiivse jälje.

Vanemad ei tohiks lapsi mingil juhul halvustada ega isegi järelemõtlematuid asju välja öelda. Tean juhust, kus 20ndates kaunis naine põdes oma keha ja varjas seda lohvaka riietusega, kuigi tal oli figuur, mille kohta öeldakse, et teised naised oleks sellise nimel valmis tapma. Kui üks sõbranna asja uuris, selgus, et teismeliseeas oli ema tüdrukule soovitanud just selliseid riideid kanda, öeldes, et nende peres on kõik naised tugeva kondiga. See naine paraku polnud pere mustris, tal oli ideaalne välimus, kuid minevikus kuuldud fraas nullis selle, mida peegel kinnitas.

Vale on ka see, mida neidudele süütuse kaotamise ja seksielu kohta sageli räägitakse: et sa võid soovimatult rasedaks jääda, haiguse saada, sind võidakse ära kasutada ja nii edasi. Tüdruk saab sisenduse, et see seks on ikka üks ohtlik asi ja mis kõige hullem, kõik vastutus langeb temale. See pärsib arenevat seksuaalsust. 

Jutt sellest, kuidas süütus tuleb kaotada erilisele inimesele ja erilises õhkkonnas, on kahtlemata õige, aga lisaks õpetussõnadele peaks emad tütreid rohkem usaldama — usaldama neidude sisetunnet enda kallima valimisel. Liigne õpetamine ongi ilmselt viinud selleni, et paljud tüdrukud peavad teatud eani jõudes juba ebanormaalseks, et mõne poisiga pole magatud. Peamine on see, kui ema õpetab kaitsevahendite tähtsust, soovitab (mitte ei käsi) seksiga mitte kiirustada, muu aga jäägu juba naisehakatise enda ellu. Rääkima peaks sellest, et vahekord olgu soovitud mõlemalt poolt ja toimugu vastastikuse usalduse ning vastutuse õhkkonnas: kui tüdruk vähegi kahtleb, siis jäägu kõik ära. Vähemalt selleks korraks. Kuni poisi usaldatavus on sajaprotsendiliselt selge. Aga üks õpetus olgu kindel: alkohol ja uimastid jäägu olemata, sest hullemad asjad juhtuvad just laksu all olles.

Täiesti lubamatu on naiste vastu suunatud vägivald, olgu see siis vaimne või füüsiline, sest see mõjutab juba lapseas tüdrukuid …  Olen vägagi palju kuulnud, kuidas mehed oma abikaasasid teiste kuuldes sõna otseses mõttes alandavad. Ja seda peetakse veel loomulikuks, isegi naiste endi arvates. Kui aga mees peksab naist, too aga soiub: “Ta ju ikkagi armastab mind!” on naise psüühikas juba midagi väga valesti. Aga kindlasti on see alguse saanud neiueast.

Olen alati arvanud, et lisaks daamile, peab neidudes kasvatama ka amatsooni. Pole vaja neid tingimata panna karatetrenni ja teha neist sõjaprintsessid või Charlie inglid, kuid mingi kaklemisoskuse võiks tüdrukule õpetada kas isa, vend või kallim. Üksühele olukorras, kui tüdrukut ähvardab vägistamine, aitaks pääsemiseks ühest ootamatust ja hästisihitud hoobist. Paljud naised kardavad lüüa vägistajale kubemesse, kuid selline õnnestunud löök tagab nõrgemale alati pääsu. Valu tegemisel tuleks lähtuda põhimõttest: parem tema kui mina.

Oleks tore, kui ka isad oskaksid oma tütreid tõelisteks naisteks kasvatada, nii eeskujuga suhtumises oma abikaasasse ja tütre emasse kui ka elu ilusamat osa delikaatselt valgustades, emad aga … nendest sõltubki suuresti see, kas tütrest saab  tõeline naine või allaheitlik elus kibestunud olevus.

Jüri Kukk