“KUI OLULINE on mehe jaoks see, et naine oleks meigitud?”

Või siis mulle lihtsalt väga meeldivad naised ja oskan nende ilu hinnata ja isikupära väärtustada. Mulle ei ole üldse oluline, et naine kannaks meiki. Kui ta soovib vahel ennast meikida, siis muidugi, mul ei ole midagi selle vastu. Aga isiklikult mulle väga meeldib loomulik ilu. Kui ilus on naine hommikul, kui ta täiesti naturaalses olekus mõnusalt armsa padjanäoga mehele otsa vaatab. Huuuh, äge! Väikesed kortsukesed või naha ebatasasus või toonivahe või mõni kolmas paljude naiste meelest õudne iluviga on minu kui mehe silmis tihtipeale nunnu, eriline ja omapärane armsus, mis naise veel ilusamaks muudab. Olen nüüd võib-olla väga ebapopulaarselt aus, aga minu jaoks pingutavad kaheksa naist kümnest meigiga selgelt üle. Isikupära läheb kaduma. Minu meelest on tänapäevane barbie-doll-look selgelt ülehinnatud ja tihti on ülemeikimise tulemuseks lihtsalt pruntis huultega isikupäratu puudel. Ka imeilusa naise võib koledaks meikida, kui muidu kaunitari mõõtu printsess end kuuekümne aasta vanuseks femme fatale’iks või nõiaks võõpab. Teatrilavale sobiks, aga kodus eelistan siiski naist, kelle näo maski alt endiselt veel ära tunnen." Lõik on pärit Margus Vaheri äsjailmunud raamatust "Aga miks mehed sellised on?".