Maarika lugu: Kui sõbrannad eraelu segama hakkavad

9 kommentaari
Maarika lugu: Kui sõbrannad eraelu segama hakkavad

Ma olen juba aasta aega suhtes mehega, kes mulle väga meeldib. Ta on superandekas, tubli, abivalmis. Teeb komplimente, hoolitseb minu eest, voodis klapib kõik … Eks meil kõigil ole ka vigu, aga ma võin julgelt väita, et tema omad mind ei häiri ja ma armastan teda väga. 

Ma olen juba aasta aega suhtes mehega, kes mulle väga meeldib. Ta on superandekas, tubli, abivalmis. Teeb komplimente, hoolitseb minu eest, voodis klapib kõik … Eks meil kõigil ole ka vigu, aga ma võin julgelt väita, et tema omad mind ei häiri ja ma armastan teda väga. 

Elan väikelinnas ja suure osa oma elust olen veetnud kohalike sõbrannade seas. Oleme koos üles kasvanud ja teame teineteisest peaaegu kõike. 

Ükskord läksin mehega tülli ja jooksin nagu ikka sõbranna poole end välja rääkima. Seal olid tol õhtul ka Birgit ja Triin, kes mulle kohe hüva nõuga samuti appi tõttasid. 

Kuidagiviisi juhtus nii, et sõbrannad hakkasid selle ühe väikese peretüli põhjal palju tõsisemalt minu suhte mõttest rääkima ja ühtäkki olin ma seltskonnas, kus mu lapsepõlvekaaslased teatasid, et mu mees ei hooli minust ja tal pole piisavalt raha, et minusugune iludus võiks endale lubada palju rikkamat ja paremat kaaslast. Ühesõnaga nad töötlesid mind nii kaua, et kui ma lõpuks koju jõudsin, oli mu elukaaslane minu jaoks muutunud isegi mõnevõrra vastikuks. Ma nägin temas järsku kõiki neid negatiivseid jooni, mille sõbrantsid olid välja toonud. 

Järgmisel päeval tekkis meil taas kodutüli ei millestki ja mingil hetkel olime asjadega jõudnud nii kaugele, et ma viskasin ta oma korterist välja. Mul oli tunne, et ma tõesti väärin paremat kui tema. Mees pani asjad peaaegu pisarsilmil kokku, mõistmata, mis meie vahel oli järsku juhtunud. Ka mina ei osanud seda kõike sel hetkel selgitada…. Olin justkui mõistuse kaotanud ja püha viha täis. Ta tundus mõttetu mökuna. 

Järgmisel hetkel istusin nende samade sõbrannadega Triinu köögilaua taga ja me rääkisime mehi taga. Arutasime selle üle, millist meest keegi tahab ja väärib. Mingil momendil vaatasin aga neid köögi laua taga olevaid sõbrantse, kes kõik rääkisid meestest, aga olid ise kõik üksikud. Mõni neist üksikema, mõni juba mitmendas purunenud suhtes. Justkui plahvatus mu peas mõistsin ma äkki, et tegelikult oli mul kodus olnud ju suurepärane mees. 

See oli muide ka ainus põhjus, miks mu sõbrannasid häiris minu suhe. Küsimus polnud mitte mu kaasas, vaid sellest, et see üksik kamp sõbrannasid tahtis, et ma oleksin sama õnnetu ja üksik nagu nemad. Tõusin lauast püsti ja helistasin kohe oma mehele. Palusin vabandust oma käitumise pärast ja selgitasin talle, et selle ebausu meie suhtesse olid tekitanud minu õnnetu eraeluga sõbrannad. 

Leppisime juba samal päeval ja mees tuli tagasi koju. Vahel mõtlen õudusega, mis küll oleks saanud, kui ma poleks sõbrannasid läbi näinud. Ma oleksin teinud oma elu suurima vea ja ilmselt oleksin tänaseni üksi.

Viimasel ajal üritan naissõpru üldse vältida. Suur osa nendest õpetajatest on ise elu peale vihased ja kadedad. Selle loo kirjutasin sellepärast, et te hoiaks end taoliste sõbrannade eest.

 

Buduaarile Maarika

PS! Jaga meiega oma lugu aadressil info@buduaar.ee ja iga avaldatud loo eest maksame honorari.