Mairoldi lugu: mu naine pettis mind 19aastasega

Mairoldi lugu: mu naine pettis mind 19aastasega

Elasid kord mees ja naine, Mairold ja Annely, 34 ja 29. See “elasid kord” päriselu muinaslugu ei ole päris tüüpiline muinasjuturaamatu lugu. Olen oma naisega abielus olnud 12 aastat. Meie abielu on olnud tõesti hea ja harmooniline, olen oma naisele pakkunud kõik, mida ta hing on ihaldanud. Ja ma ei liialda – 12 aasta jooksul pole ma teda kordagi petnud, kuigi selleks on eduka ärimehe ja mitte just kõige kehvema välimusega mehena palju kordi võimalusi tekkinud. Aga ma armastan oma naist, ei ole soovinud talle halba teha. 

Elasid kord mees ja naine, Mairold ja Annely, 34 ja 29. See “elasid kord” päriselu muinaslugu ei ole päris tüüpiline muinasjuturaamatu lugu. Olen oma naisega abielus olnud 12 aastat. Meie abielu on olnud tõesti hea ja harmooniline, olen oma naisele pakkunud kõik, mida ta hing on ihaldanud. Ja ma ei liialda – 12 aasta jooksul pole ma teda kordagi petnud, kuigi selleks on eduka ärimehe ja mitte just kõige kehvema välimusega mehena palju kordi võimalusi tekkinud. Aga ma armastan oma naist, ei ole soovinud talle halba teha. 

Elame Tallinnas, rahulikus linnaäärses rajoonis. Meil on koos kaks last, poeg ja tütar. Ilusad, terved, tublid lapsed. Nad käivad mõlemad erinevates trennides ja muusikaringides. Neil pole tõesti mitte millestki elus puudust tunda tulnud. Ja nii ka naisel – ta käib kallites trennides, ta mängib golfi, tennist. Nii ka mina. Naisel on kapis kümmekond kallist kasukat, kõik reisidelt ostetud. Me reisime tihti, kaks-kolm korda aastas kindlasti, vahel kahekesi, vahel kogu perega, vahel sõpradega. Ja sõpru on meil palju. Pidevalt on maja täis toredaid inimesi, ei saa öelda, et meil igav elu oleks.

Kõik oli idülliline ja kaunis, eks ikka vahel tuli ka tülisid ette, kuid ei midagi lahendamatut. Ostsin oma naisele ilusalongi Tallinna kesklinna, sellest on kujunenud nende paari aasta jooksul väga edukas ja populaarne salong. Klientidest puudust ei tule. Isegi presidendiproua on paaril korral mu naise salongis käinud ja väga kiitnud. Ütleme nii, et tõesti – mitte millestki mu naisel puudust ei ole. Ehitasin meile maja, millel on pea iga ruutmeeter põrandast marmorist, täpselt nii, nagu mu abikaasa oma unistustekodu ette nägi.

Viimasel ajal on mu äridel veidi kehvemini minema hakanud. On tekkinud mitmeid konkurente. Olen veidi ärevas seisundis olnud need viimased pool aastat, kuna pidin palju asju oma firmades ringi mängima ja eks see kõik tekitas loomulikult ka töö juures veidi pingeid ja ületunde. Kuid tõesti – ei midagi lahendamatut. Olen äridega tegelenud nooruspõlvest saati ja kogemuste pagas ses osas üsnagi suur.

Viimasel ajal olen märganud, et mu naine veedab järjest vähem aega kodus ja aina rohkem õhtuid veinitab sõbrannadega. Ta on oma salongi juhataja, samuti ka küünetehnik, ja enamik päevadest peab ka ise salongis olema. Mulle hakkas see tema veinitamine küsimusi tekitama, sest mina näiteks ei saa minna hommikul normaalselt tööle, kui olen eelneval õhtul poole ööni veinitanud. 

Umbes kuu aega tagasi, kui sõpradega taaskord golfi mängisin, küsis üks mu sõpradest, et kas meil on ikka kodus kõik korras. Et kas olen ikka teadlik, millega mu abikaasa tegeleb. Küsisin, et mis mõttes, millega ta tegeleb. Sõber oli teda eelneval kolmapäeval Solarise terrassil peol näinud, Annely oli mingi noore kutiga terve õhtu kudrutanud. Sain sisimas aru, et mu kahtlused nende ”sõbrannadega” veinitamise osas ei olnud alusetud. Mõistuse ja südamega ma ei tahtnud sellest teemat teha, kuid… Nii hullult hakkas kripeldama…

Hakkasin kodus rohkem oma naise tegemiste kohta pärima. Ma ei suutnud lihtsalt mitte seda teha, need küsimused lihtsalt purskasid minust välja. Olin südames väga kurb, saades oma naise valetamisest aru… Oleme siiski päris kaua koos olnud ja tunneme ju teineteist läbi ja lõhki. Tunnen kohe valetamise ära, igaüks tunneks ju? Küsisin siis selle kolmapäeva kohta. Ta ütles, et oli sõbranna Liisu juures. Mina tunnen ka Liisut päris hästi, ta on meie juures tuhandeid kordi pidutsenud ja niisama külas käinud. Läksin õue suitsu tegema ja mõtlesin, et helistan talle. Liisu muidugi kinnitas, et Annely oli temaga sel kolmapäeval. Kuid miks peaks mu hea sõber, keda tunnen lapsepõlvest saati, mulle mingit jama ajama? Täielik segadus mu peas…

Läksin tuppa, Annely oli duši alla läinud. Võtsin ta telefoni ja automaatselt, mõtlemata, läksin tema Facebooki. Vaatasin kirju. Mart. Tema tennisetreener, 19aastane kutt, kirjutab armastussõnumeid. Kirjutab, kui seksikas mu abikaasa keha on ja kuidas ta juba igatseb teda. WTF??? Nii vihane ma pole veel elusees olnud! Kirjutasin, täiesti mõtlemata, Mardile vastu, et ära kirjuta mulle rohkem. Kohe tuli mardilt vastus: ”?”. Annely tuli duši alt ja viskasin talle telefoni ette.

Tuli välja, et mu naine on mind juba pool aastat petnud. 19aastase tennisetreeneriga. Oleme praegu endiselt abielus, kuid ma ei suuda seda unustada. Andestada ehk suudaksin kuidagi, kuid unustada? Ma ei tea, kas olen selleks suuteline.

 

Mida teha???

PS! Jaga meiega oma lugu aadressil info@buduaar.ee ja iga avaldatud loo eest maksame honorari.