Meeletu kirg või tõeline armastus?

Nii noored kui vanad inimesed ei suuda kirel ja armastusel alati vahet teha. Mõlemal juhul on tegemist äärmiselt tugevate tunnetega ning see ajab meid segadusse. Kuidas need kaks asja siis teineteisest erinevad? Või ehk ei erinegi? Võibolla need hoopis täiendavad üksteist? 

Mis siis on kirg? See on kõige lihtsamini öeldes hetkeline emotsioon, mis tekitab tugevat eufooriat ning ekstaasi. Me kõik soovime, et kirg oleks igavene, kuid kahjuks on tegemist ajutise nähtusega. Kirg lahtub: mingu selleks siis paar päeva, nädalat või kuud. Minu arvates on kire kadumine vägagi positiivne. Vastasel juhul ei saaks inimesed oma elus midagi tehtud. Oleksime kirest häiritud, ei suudaks millelegi muule keskenduda ja terve ülejäänud elu jääks lihtsalt soiku. Kuigi kirg tekitab meeletult hea tunde, pole ratsionaalsest vaatenurgast tegemist kaugeltki hea asjaga. 

Armastus seevastu on ellusuhtumine. Naistele meeldib mõelda, et tõeline armastus kestab igavesti. Pole vahet, kui palju vaieldakse ning teineteise peale karjutakse - sisimas tead ikkagi, et armastad teda ja tema sind. Me kõik püüdleme selle poole, et kirjeldatud armastus leida. Hoolimata korduvatest tagasilöökidest püsime kindlalt rajal ja hoiame pöialt, et “teine pool” sama rada sammudes ühel ilusal hetkel siiski vastu jalutab.

Kuidas armastus ja kirg siis omavahel seotud on? Uue suhte algus on alati kirglik. Sellel ajal ei ole sinu jaoks terves maailmas kedagi teist kui ainult armastatu. Tema on sinu silmis ideaalne. Kui tal on mõni veider viga või häiriv omadus, siis ignoreerid seda või õpid tema vigu lausa armastama. Oled nõus talle endast kõik andma. Tahad iga minuti oma päevast temaga koos veeta. Kulutad tema õnnele nii palju raha ja aega, kui vaja ning pingutad kõigest väest, et mees oleks alati kõigega rahul. Kui nende asjadega liiale lähed, siis võid süüdistada õnnehormoone, mis su kiresüstiga legaalseks narkomaaniks muudavad. 

Mainisin eelnevalt, et naised unistavad tõelisest armastusest. Usun, et tegemist pole muinasjutuga ning tõeline armastus on tõeliselt olemas! See on midagi võimsat. Selles peitub nii palju rohkemat kui lihtsalt kirg ja romantika. Tõeline armastus on jagamine: põhimõtete, väärtuste, austuse ja aususe jagamine. Kire puhul pole need omadused sugugi olulised. Armastuses on need aga asendamatud. Tõeline armastus eeldab täielikku teineteise mõistmist ja tugevat tahet suhte hoidmiseks. 

Teadmine, et keegi sind armastab, on imeline ja tekitab fantastilise tunde, mida pole võimalik millegi muuga asendada. Kirg on hetkeline ning saab reeglina järsu ning valusa lõpu. Armastus seevastu on kestev. See on piisavalt tugev, et kõigile elu katsumustele vastu pidada. See on igavene pühendumine. 

Heidi Ruul